Väiketüll

Väiketüll on pisike kontrastse välimusega kahlaja. Tal on hallikaspruun pealagi, näol lai must mask, mida eestpoolt katkestab valge laup, valge vööt kurgul ja ümber kaela ning selle all järgmine must vööt. Tiivad ja selg on hallikaspruunid ning kõht valge. Kui muidu on väiketüll välimuselt liivatülliga väga sarnane, siis kindlaks eristustunnuseks on kollane rõngas silma ümber - liivatüllil see puudub.

Looduslikest aladest eelistab väiketüll sarnaselt liivatüllile kruusaseid ja kiviklibuseid alasid rannikul ja saartel. Mujal maailmas leidub neid eelkõige klibustel siseveekogude rannikutel. Et aga sobivaid looduslikke elupaiku järjest vähemaks jääb, on väiketülllid olnud sunnitud kohastuma ka inimtekkeliste elupaikadega ja sellega üsna hästi hakkama saanud. Eestis võib praeguseks isegi öelda, et eelkõige eelistavadki nad inimtekkelisi paiku, nagu kruusakarjäärid, paemurrud, ehitustandrid jne, kus nad tänu oma vöödilisele mustrile äärmiselt hästi ümbritseva keskkonnaga kokku sulavad.

Väiketülli pesitsusareaal on üsna lai, ulatudes Lääne-Euroopast Indo-Hiina ja Filipiinideni ning Fennoskandiast Põhja-Aafrikani. Ta pesitseb praktiliselt kõigis Euroopa maades, v.a Iirimaa ja Island. Euraasia lääneosas ja Põhja-Aafrikas pesitsevad väiketüllid on valdavalt rändlinnud, kes talvituvad Sahara kõrbest lõuna poole jäävatel aladel ja Araabia poolsaarel. Kesk- ja Ida-Aasias pesitsevad väiketüllid talvituvad valdavalt Indias ja Kagu-Aasias. Meie aladele saabuvad väiketüllid kevadel aprillis, kuid läbiränne kestab kogu maikuu. Põhjapoolsete pesitsejate sügisränne ja kohalike lindude lahkumine algab juba juuli keskpaigas ning viimaseid isendeid võib rannikul kohata septembri lõpus või oktoobri alguses.

Nagu enamikul kurvitsalistel, nii on ka väiketüllil pesaks tavaline maapinnalohk, mille ta väikeste kivikestega korralikult ära vooderdab või mudaste pinnaste puhul vooderdiseta jätab. Pessa munetakse juuni alguseks 4 väikest kollakashalli mustpruunide täppide ja kriipsukestega kirjatud muna. Mune hauvad ja poegade eest hoolitsevad võrdselt mõlemad vanemad. Pojad arenevad suhteliselt kiiresti ja lennuvõimestuvad enamasti juba juulikuus.

Väiketüll kuulub kaitstavate lindude III kategooriasse. Euroopas pesitsevate väiketüllide arvukus langeb järjepidevalt juba 1990ndate lõpust alates, selle peamiseks põhjuseks peetakse kliimamuutusi ja sobivate pesapaikade kadumist. Väiketülli looduslikeks vaenlasteks on eelkõige väikesed ja keskmise suurusega röövlinnud.