| Liiginimi eesti
keeles |
Liivatüll |
| Liiginimi ladina
keeles |
Charadrius
hiaticula |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Liivarüüt |
| Suurus |
Kehapikkus 17-19,5 cm, tiibade siruulatus
35-41 cm. Kaal 50-65 g. |
| Levik |
Levinud Gröönimaa ja
Euraasia tundra- ja taigavööndi veekogude ääres ja mererannikutel,
samuti Läänemere ja Põhjamere rannikutel. Talvitusalad asuvad
Lääne-Euroopas, Põhja-Aafrika rannikul ja kogu Aafrikas lõuna pool
Saharat. Eestis tüüpiline rannikulind.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb 1000 - 2000 haudepaari.
Arvukas läbirändaja. |
| Elupaik ja -viis |
Asustab Eestis eelkõige saari ja
mererannikut. Leidub enim hõreda ja madala taimestikuga liivatel ja
kiviklibustel rannalõikudel, aga ka hooldatud madalmurustel
rannaniitudel. |
| Ränne |
Rändlind. Esimesed
tüllid saabuvad märtsi lõpus, põhjapoolsete asurkondade läbiränne
vältab kogu aprilli ja maikuu. Sügisränne on aktiivseim augusti
lõpust septembri keskpaigani ning lõpeb oktoobris.
|
| Toitumine |
Põhitoiduks on
selgrootud loomad, peamiselt erinevad veelimused. |
Pesitsemine ja
areng
|
Liivatüll ehitab oma pesa maapinnal
kraabitud lohku, mille vooderdab ühesuuruste väikeste kivikeste,
veetigude kodade või murusel alal ka väheste kõrtega.
Rannaheinamaadel ei ole harulduseks ka liivatülli pesa sõnnikul.
Pessa muneb emaslind mai lõpust juuni keskpaigani 4 valkjashalli
mustade täppide ja kriipsudega muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud.
Pojad kooruvad juuni keskel ning lennuvõimestuvad juulis. Pesakond
püsib mõnda aega koos, sügisrände alguseks laguneb, linnud kogunevad
suurtesse parvedesse ja lahkuvad. Pesa hukkumise korral võib esineda
järelkurni. |
| Koht ökosüsteemis |
Tülli vaenlasteks on
eelkõige suured kajakad, väikekiskjad. Jahilinnuna tänu oma
väiksusele ka mingisugust tähtsust ei oma. |
| Ohustatus ja kaitse |
Liivatüll kuulub kaitstavate liikide III
kategooriasse. Vaenlasteks on eelkõige suured kajakad ja
väikekiskjad. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas
seisundis oleva liigiga, kuid arvukus on languses. Ohuteguriteks
võib olla merereostus, eriti Läänemeres, ja sobivate elupaikade
kadu. |