| Liiginimi eesti
keeles |
Mustviires |
| Liiginimi ladina
keeles |
Chlidonias niger
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
tõmmu viires, must veepääsuke, must
kajakas |
| Suurus |
Kehapikkus 22-26 cm, tiibade siruulatus
56-62 cm, kaal 60-75 g. |
| Levik |
Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas.
Aasias ulatub levik ida suunas Jenissei jõeni Kesk-Siberis. Euroopas
on liik ühtlasemalt levinud idaosas, lääne- ja lõunaosas väga
hajusalt levinud. Eesti jääb enam-vähem levila põhjapiirile.
Talvitusalad asuvad Aafrika läänerannikul ning Kesk- ja
Lõuna-Ameerikas. Eestis lokaalse levikuga haudelind ja läbirändaja. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 500-1000 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Elab harilikult taimestikurikastes
poristes paikades ja üleujutatud aladel, seejuures nii sisevetel kui
ka merelahtedel. Enamus mustviire pesitsuskohti asub Eesti kaguosas,
Narva jõel, mandri läänerannikul ja Saaremaal. |
| Ränne |
Saabuvad aprilli lõpus või mais,
sügisränne algab septembris. |
| Toitumine |
Põhitoidu moodustavad mitmesugused
putukad, keda püüab õhust veepinna kohalt ja nopib roolatvadelt ka
paigallennul. Veest püüab lisaks kalu, konnakulleseid ja väikeseid
konni. |
Pesitsemine ja
areng
|
Enamasti koloniaalne pesitseja, kuid võib
pesitseda ka üksikute paaridena. Pesitseb veekogude madalates
servaosades või veekogude läheduses asuvatel üleujutatud aladel.
Pesad paiknevad tavaliselt veest ümbritsetud mudapõndakutel,
rooviirgudel või ujuval taimestikul. Pesa ehitusmaterjalina kasutab
mustviires mitmesuguseid taimeosi. Mai lõpul muneb emaslind 2-3
muna, mille haudumine võtab aega 14-17 päeva. Koorudes on väiksed
viirepojad peaaegu kohe võimelised ujuma ja ringi jooksma, kuid
jäävad siiski veel paariks nädalaks pesatruuks. Kolme nädala
möödudes õpitakse selgeks lendamine ja peagi pojad iseseisvuvad. |
| Ohustatus ja kaitse |
Mustviires kuulub
kaitstavate liikide III kategooriasse, Eestis on arvukus oluliselt
langenud. Ohustavad mitmesugused märgalasid kui mustviire elupaiku
muutvad tegevused, nagu veetaseme muutmine, veetaimestiku
kõrvaldamine, samuti reostus. Mustviirest ja tema pesitsusedukust
võivad mõjutada ka röövlus, lainetuse tekitamine ja
häirimine. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid siiski langeva arvukusega.
|