Mustviires

Liiginimi eesti keeles Mustviires
Liiginimi ladina keeles Chlidonias niger
Rahvapäraseid nimesid tõmmu viires, must veepääsuke, must kajakas
Suurus Kehapikkus 22-26 cm, tiibade siruulatus 56-62 cm, kaal 60-75 g.
Levik Euroopas, Aasias ja Põhja-Ameerikas. Aasias ulatub levik ida suunas Jenissei jõeni Kesk-Siberis. Euroopas on liik ühtlasemalt levinud idaosas, lääne- ja lõunaosas väga hajusalt levinud. Eesti jääb enam-vähem levila põhjapiirile. Talvitusalad asuvad Aafrika läänerannikul ning Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Eestis lokaalse levikuga haudelind ja läbirändaja.
Arvukus Eestis pesitseb 500-1000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Elab harilikult taimestikurikastes poristes paikades ja üleujutatud aladel, seejuures nii sisevetel kui ka merelahtedel. Enamus mustviire pesitsuskohti asub Eesti kaguosas, Narva jõel, mandri läänerannikul ja Saaremaal.
Ränne Saabuvad aprilli lõpus või mais, sügisränne algab septembris.
Toitumine Põhitoidu moodustavad mitmesugused putukad, keda püüab õhust veepinna kohalt ja nopib roolatvadelt ka paigallennul. Veest püüab lisaks kalu, konnakulleseid ja väikeseid konni.
Pesitsemine ja areng
Enamasti koloniaalne pesitseja, kuid võib pesitseda ka üksikute paaridena. Pesitseb veekogude madalates servaosades või veekogude läheduses asuvatel üleujutatud aladel. Pesad paiknevad tavaliselt veest ümbritsetud mudapõndakutel, rooviirgudel või ujuval taimestikul. Pesa ehitusmaterjalina kasutab mustviires mitmesuguseid taimeosi. Mai lõpul muneb emaslind 2-3 muna, mille haudumine võtab aega 14-17 päeva. Koorudes on väiksed viirepojad peaaegu kohe võimelised ujuma ja ringi jooksma, kuid jäävad siiski veel paariks nädalaks pesatruuks. Kolme nädala möödudes õpitakse selgeks lendamine ja peagi pojad iseseisvuvad.
Ohustatus ja kaitse Mustviires kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse, Eestis on arvukus oluliselt langenud. Ohustavad mitmesugused märgalasid kui mustviire elupaiku muutvad tegevused, nagu veetaseme muutmine, veetaimestiku kõrvaldamine, samuti reostus. Mustviirest ja tema pesitsusedukust võivad mõjutada ka röövlus, lainetuse tekitamine ja  häirimine. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid siiski langeva arvukusega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri