Musttihane

 

Musttihane

Musttihane on meie kõige väiksem tihane. Sarnaselt rasvatihasele on tal must pea, suur valge põselaik ja kitsas valge tiivavööt. Kuklal on aga piklik valge laik, mis ulatub seljani. Ka värvid on erinevad - alapool on hallikas-valge ja kesktriip puudub. Selg on sinihall, tiivad mustjad. Eluviisilt sarnaneb ta samuti teiste tihastega, tegutsedes vilkalt puuokstel, sageli pea alaspidi rippudes.

Rahvapärane nimetus "kuusetihane" on aga õiglaselt välja teenitud - musttihased tegutsevad pea eranditult kuuskede läheduses. Lisaks putukatele toituvad nad olulisel määral ka okaspuude seemnetest, mida võivad koguda koorepiludesse tagavaraks. Niisiis on ka pesitsuspaigad seotud kuuskedega. Meelispaigaks on keskealised või vanad arukuusikud ja kuuse-segametsad. Vaid saartel võivad nad asustada ka männikuid ja männi-segametsi.

21 alamliigiga on musttihased kogu palearktilises regioonis laialt levinud - Euroopas, Loode-Aafrikas, Lähis-Idas, Kaukaasias, ribana läbi Siberi kuni Ohhoota mere ja Jaapanini ning  laiguti Hiinas, Tjan-Šanis, Nepaalis ja Birmas. Kogu areaali piires on tegu paiga- ja hulgulinnuga. Eestis on nad levinud ebaühtlaselt vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule - tegemist on haudelinnuga, kelle levik Lõuna-Eestis on selgelt ühtlasem ja laialdasem kui põhja pool. Teiseks lausalisema levikuga piirkonnaks on saared. Paigalinnuna võib neid kohata nii suvel kui ka talvel. Talvituvad musttihased hakkavad laulma veebruari algul, alates märtsist-aprillist tegutsevad nad kindlatel pesitsusterritooriumidel. Septembris-oktoobris rändab suur osa noorlindudest koos põhja poolt saabuvate läbirändajatega meilt ära. Mõnel aastal paisub sügisränne invasiooniliseks - siis kohatakse augustist novembrini sadu tuhandeid isendeid edelasse suundumas.

Musttihane pesitseb igasugustes puuõõnsustes, puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes. Pesakoobast ei uurista ta kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest taimekõrtest, samblast ja taimevillast ning pesalohu vooderdab sulgedega. Esimese kurna, milles on 6-13 roostjate täppidega pisikest muna, muneb emaslind aprilli lõpus-mai alguses, teise juuni keskpaigas. Haudumine kestab 14-16 päeva ja haub emaslind üksi, kuid poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pärast pesast väljumist jäävad pojad tegutsema koos pesakonnaga pesa lähimas ümbruses. Arvatavasti võtavad noored musttihased varsti seejärel ette pikemaid liikumisi, vanad jäävad aga enamasti paigale, hulkudes talvepoolaastal laialt ringi ning liitudes teiste tihastega segasalkadeks.

Looduskaitse alla musttihane Eestis ei kuulu ja rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga. Samas on maailma mastaabis täheldatud teatavat arvukuse langust. Suurimaks ohuks on tõenäoliselt põliste kuusikute pindala vähenemine.

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri