| Liiginimi eesti
keeles |
Musttihane |
| Liiginimi ladina
keeles |
Periparus ater
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Halltihane,
kuusetihane |
| Suurus |
Kehapikkus 10-11,5 cm, tiibade siruulatus
17-21 cm, kaal 8-10 grammi. |
| Levik |
Levinud pea üle kogu palearktilise
regiooni. Eestis ebaühtlaselt levinud vastavalt sobiva
pesitsusbiotoobi olemasolule. Lõuna-Eestis levik ühtlasem ja
laialdasem kui põhja pool. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 15 000 - 25 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Pesitseb keskealistes ja vanades
arukuusikutes ja kuuse-segametsades, vaid saartel asustatakse ka
männikuid ja männi-segametsi. Madal- ja siirdesookuusikutes ning
nooremates puistutes liik puudub või esineb juhuslikult. |
| Ränne |
Kogu levila ulatuses paiga- ja hulgulind.
Septembris-oktoobris rändab suur osa noorlindudest koos põhja poolt
saabuvate läbirändajatega meilt ära. Mõnel aastal paisub sügisränne
invasiooniliseks, siis kohatakse augustist novembrini sadu tuhandeid
isendeid edelasse suundumas. |
| Toitumine |
Toitub putukatest ja okaspuude
seemnetest, mida kogub koorepiludesse tagavaraks. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitseb igasugustes puuõõnsustes,
puujuurte vahel, kivide all koopakestes ja pehkinud kändudes.
Pesakoobast ei uurista kunagi ise. Pesa ehitab emaslind kuivadest
taimekõrtest, samblast ja taimevillast, pesalohu vooderdab
sulgedega. Esimese kurna, milles 6-13 roostjate täppidega pisikest
muna, muneb emaslind aprilli lõpul-mai algul, teise juuni
keskpaigas. Haudumine kestab 14-16 päeva, haub emaslind üksi.
Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanalinnud. Pojad on
pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Pärast pesast
väljumist jäävad pojad tegutsema koos pesakonnaga pesa lähimas
ümbruses. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheliste ohuhinnagute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid langeva arvukusega. Suurimaks ohuks on põliste
kuusikute pindala vähenemine.
|