| Liiginimi eesti
keeles |
Valge-toonekurg |
| Liiginimi ladina
keeles |
Ciconia ciconia
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Toona-, tooni-,
toonkurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg,
toona, toonekas, pugu, pugukurg. |
| Suurus |
Kehapikkus 95-110 cm, tiibade siruulatus
183-217 cm, kaal 2,3-4,4 kg. |
| Kehamass |
Tavaliselt 3,2 - 4,0
kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast ja toiduküllusest,
varakevadel on eriti lahja. |
| Levik |
Peamised pesitsusalad asuvad Euroopas,
Eesti on levila põhjapiiril, kuid siin on liik tavaline. Pesitsusala
lõunapiir jääb Vahemere äärde ja Kaukaasiasse. Talvitusalad asuvad
Niiluse ääres ja Sahara kõrbest lõunas kuni Lõuna-Aafrikani välja. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 4500-5500 haudepaari. |
| Elupaik- ja viis |
Pesitseb meil peaaegu eranditult
kultuurmaastikus inimese vahetus läheduses. Ülimalt pesapaigatruu
lind ja uute alade hõlvamine toimub aeglaselt. |
| Ränne |
Saabub Eestisse enamasti aprillis ja
lahkub augusti teisel poolel või septembris. |
| Toitumine |
Toitub kõigest, millest jõud üle käib ja
mida on saada: vihmaussid, putukad, hiired, mutid, konnad, kalad,
maod. |
| Pesitsemine |
Pesapaiga valikul on valge-toonekurg
alati sõltunud inimesest: pesitsevad peamiselt katustel, korstnatel
või puu otsa pandud pesaalustel. Eestis on valge-toonekured hakanud
järjest rohkem pesitsema elektripostidel. Muneb 2-5 muna, haudumine
kestab 30 päeva, pesas kasvab üles keskmiselt 2-3 poega. Nii isas-
kui emaslind hauvad mune ja tassivad poegadele toitu. Pojad
lennuvõimestuvad tavaliselt augusti alguses ja hakkavad mõne nädala
möödudes ise toitu otsima. |
| Ohustatus ja kaitse |
Valge-toonekurg kuulub kaitstavate
liikide III kategooriasse. Üldjoontes on liik soodsas seisundis.
Kogu levila ulatuses peetakse peamiseks ohuks põllumajanduse
intensiivistumist ja taimekaitsemürkide kasutamist. Samuti ohustavad
teda maanteeliiklus ja elektriliinid, Lääne-Euroopa asurkond kahaneb
pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. |