Valge-toonekurg

Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Ta on suur valge lind, kelle tiivaotsad on mustad. Jalad ja nokk on pikad ja punased. Taandarenenud häälepaelte tõttu on valge-toonekurg täiesti tumm - ainsaks häälitsuseks, mida ta kuuldavale oskab tuua, on vali nokaplagin.

Tema pesitsusaegne levila hõlmab suuremat osa Euroopast, kuid Briti saartel ja Põhjamaades liik puudub. Eesti jääb nende levila põhjapiirile, samas on siin tegu tavalise ja arvuka linnuga. Siiski kehtib see vaid Eesti mandriosa kohta - saartel on valge-toonekurg harv nähtus. Talvitusalad asuvad Aafrikas - Niiluse ääres ja Sahara kõrbest lõunas kuni LAV-ini välja. Eestisse saabuvad nad enamasti aprillis ja lahkuvad augusti teisel poolel või septembris.

Pesitsusaladel on valge-toonekurg tihedalt seotud kultuurmaastike ja inimasulatega. Peaaegu eranditult pesitsevad nad inimese vahetus läheduses, ehitades oma pesa majakatustele, korstnatele või elektripostidele. Sinna muneb toonekurg 2-5 muna, kuid üles kasvab keskmiselt 2-3 poega. Haudumisel, mis kestab 30 päeva, osalevad nii emas- kui ka isaslind, samuti tassivad mõlemad poegadele toitu. Pojad lennuvõimestuvad tavaliselt augusti alguses ja hakkavad mõne nädala möödudes ise toitu otsima. Pesa ise on kõrge oksakuhil, mida igal aastal toestatakse - valge-toonekured on sageli väga pesapaigatruud ja paar kasutab ühte pesa järjest mitmeid aastaid. Selle tulemusena võib pesa aastate jooksul lausa paari meetri kõrguseks kasvada, kaaludes kuni 500 kg.

Valge-toonekured toituvad kõigest, millest jõud üle käib ja mida saada on - vihmaussid ja putukad, aga ka hiired, mutid, konnad, kalad ja maod. Ka jänesepojast ei öelda ära.

Valge-toonekurg kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Kogu levila ulatuses peetakse peamiseks ohuks põllumajanduse intensiivistumist ja taimekaitsemürkide kasutamist. Samuti ohustavad teda maanteeliiklus ja elektriliinid - Lääne-Euroopa asurkond kahaneb pidevalt alade linnastumise ja tööstuse arenemise tõttu. Igal aastal hukkub hulk poegi kõdunenud pesaaluste varisemise tõttu. Suure ja tugeva linnuna pole valge-toonekurel palju looduslikke vaenlasi, kuid mõnikord võivad pesa rünnata suuremad kotkad.