| Liiginimi eesti
keeles |
Roo-loorkull |
| Liiginimi ladina
keeles |
Circus aeruginosus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Rookull, sookull,
lahekull, pardikull |
| Suurus |
Kehapikkus 43-55 cm, tiibade siruulatus
115-140 cm. Kaal emaslinnul 420-540 ja isaslinnul 615-840 grammi. |
| Levik |
Pesitsusalad asuvad Euraasia parasvöötmes
kuni Baikali järveni idas, Euroopas asub levila põhjapiir
Lõuna-Soomes. Talvitusalad on Euroopa asurkonnal Vahemere ääres või
Kesk- ja Ida-Aafrikas, Aasia asurkonnal Indias ja Pakistanis. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 1000-1300 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Eelistab ulatuslike roostikke ja nendega
piirnevaid soiseid niite, samuti võib teda leida soodes ja rabades.
Rändel esineb ka rannikualadel. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
märtsi lõpus või aprilli alguses ja lahkub septembri
lõpus-oktoobris. |
| Toitumine |
Toiduks on igasugused väiksemad
närilised, vesimutid, kuni pardisuurused linnud (peamiselt lauk),
linnupojad ja munad, kahepaiksed, surnud või haiged veepinnal
hulpivad kalad. Osav pesarüüstaja. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa ehitab keset roostikku madalasse
vette või selle lähedale kuivale maale. Pesa ehitusmaterjalina
kasutab enamasti roogu, maismaapesades leidub ka lehtpuude oksi,
heina ja puitunud taimevarsi. Pesa läbimõõt on umbes meeter,
pesalohu vooderdab roolehtede ja kuluga. Aprilli keskel muneb
emaslind 3-6 muna, mida ta üksi 31-38 päeva haub. Pojad kooruvad
juuni keskel ja peidavad end üsna varsti pärast seda roogu, kus
redutavad kuni lennuvõimestumiseni juuli teisel poolel. |
| Ohustatus ja kaitse |
Roo-loorkull kuulub looduskaitsealuste
liikide III kategooriasse. Looduslikeks vaenlasteks on kärplased ja
suuremad kullilised. Inimteguritest ohustavad teda elupaikade kadu
märgalade kuivendamise tõttu, pestitsiidide kasutamine ja
pliimürgistus saakloomade kaudu. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi
on liik soodsas seisundis ja stabiilse arvukusega. |