Roo-loorkull

 

Roo-loorkull

Roo-loorkull on meie loorkulliliikidest kõige tavalisem. Ta on pisut suurem kui hiireviu, kuid saledama kere, kitsamate tiibade ja pikema sabaga. Isaslinnu tiivaotsad on selgepiiriliselt mustad, saba ühevärviline sinakashall, pea ja rind kollakasvalged, tiiva ülapool kolme või nelja värvi. Lennus tunneb isase roo-loorkulli lihtsasti ära kolmevärvilisuse järgi: kiirel pilgul näib keha pruun, tiivad valged ja tiivaotsad mustad. Mõni isend on väga hele, kuid punapruuni kõhu ja pruunika varjundiga pealtiiva kattesulgedel. Emaslind on tumepruun, kukal, kael ja tiiva eeserv hallikasvalged, sageli heleda rinnalaiguga. Noorlind on mustjaspruun, kollakaspruuni kukla ja kurgualuse, mõnikord ka tiibade eesservaga.

Liigi pesitsusalad asuvad Euraasia parasvöötmes - põhjapiiriks on Lõuna-Soome, idapiiriks Baikali järv. Rändlinnuna saabuvad märtsi lõpus või aprilli alguses ja lahkuvad septembri lõpus-oktoobris. Talvitusalad asuvad Euroopa asurkonnal Vahemere ääres või Kesk- ja Ida-Aafrikas, Aasia asurkonnal Indias ja Pakistanis.

Roo-loorkulli võib eelkõige kohata suuremate roostike, soostunud niitude ning muude sarnaste paikade läheduses. Samas on mõne aastakümne jooksul liigi arvukus Eestis tõusnud niivõrd, et ei ole sugugi haruldane näha roo-loorkulli ka tavalise põllu kohal lendamas ja saaki otsimas. Neile on toiduks igasugused väikesed närilised, mügrid, kuni pardisuurused linnud, linnupojad ja -munad, kahepaiksed, samuti surnud või haiged veepinnal hulpivad kalad.

Pesa ehitab roo-loorkull keset roostikku madalasse vette või selle lähedale kuivale maale. Pesa ehitusmaterjalina kasutatakse enamasti roogu, maismaapesades leidub ka lehtpuude oksi, heina ja puitunud taimevarsi. Pesa läbimõõt on umbes meeter, pesalohk vooderdatakse roolehtede ja kuluga. Aprilli keskel muneb emaslind 3-6 muna, mida ta üksi 31-38 päeva haub. Pojad kooruvad juuni keskel ja peidavad end üsna varsti pärast seda roogu, kus redutavad kuni lennuvõimestumiseni juuli teisel poolel.

Roo-loorkull kuulub looduskaitsealuste liikide III kategooriasse. Tema looduslikeks vaenlasteks on kärplased ja suuremad kullilised. Inimteguritest ohustavad teda elupaikade kadu märgalade kuivendamise tõttu, pestitsiidide kasutamine ja pliimürgistus saakloomade kaudu. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja stabiilse arvukusega.
Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri