| Liiginimi eesti
keeles |
Õõnetuvi |
| Liiginimi ladina
keeles |
Columba oenas
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Melekas, meigas, meos,
uudut, utulind |
| Kehamõõtmed |
Kehapikkus 29-36 cm, tiibade siruulatus
60-66 cm, kaal 250-300 grammi. |
| Kehamass |
Keskmiselt 250-320
grammi. |
| Levik |
Levinud peaaegu kogu Euroopas, puududes
vaid põhjapoolseimatelt aladelt. Samuti on levinud Lääne-Aasias ja
Loode- Aafrikas. Eestis esineb hajusalt. Talvitusalad Lääne- ja
Lõuna-Euroopas. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 500-1000 haudepaari. |
Elupaik
|
Eelistab suuremal osal levilast
mosaiikseid või avatud maastikke, sageli leidub teda just metsa ja
avamaastiku piirialadel. Kindlasti peab pesapuistus kasvama vanu
puid, milles leidub sobivaid pesaõõnsusi. Pesitsevad kõige
sagedamini vanades musträhni pesaõõnsustes, aga näiteks Hiiumaal
asustavad ka pealt õõnsaid elektriposte. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub Eestisse märtsis.
Sügisränne algab septembris, enamik on lahkunud oktoobri lõpuks,
kuid üksikuid õõnetuvisid kohatakse ka talvel (peamiselt Saaremaal
ja mujal Lääne-Eestis). |
| Toitumine |
Taimtoiduline, toitub puude ja
rohttaimede seemnetest, marjadest, noorest rohust. |
| Pesitsemine |
Pesaõõnsuseks sobib näiteks vana rähni
pesaõõnsus, ent parema puudumisel võib oma pesa rajada ka kõrgelt
murdunud haava tüvetüükale. Nagu tuvidele kombeks, muneb ka õõnetuvi
oma pessa 2 valget muna. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 21-23 päeva.
Poegi toidetakse neli nädalat ja hiljemalt toitmise lõpuks on pojad
lennuvõimelised. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitsealuste liikide III
kategooriasse. Õõnetuvi ohustab intensiivne põllumajandus, mis
vähendab toidurikkust, ning metsaraie, mille käigus raiutakse vanu
õõnsaid puid. Õõnetuvi ei ole jahilind, kuid sellest hoolimata
langeb neid jahimeeste saagiks igal aastal küllaltki palju.
Looduslikest vaenlastest ohustavad nugised ja suuremad kullilised. |