Õõnetuvi

Õõnetuvi on umbes haki suurune tavalise tuvi kehaehitusega lind. Suuruselt ja kujult on ta sarnane kodutuviga, kaelustuvist on ta väiksem ja lühema sabaga. Tema sulestik on sinihall, kaelal on rohelise või veinipunase läikega laik. Lennul paistab tema hall tiivaalune (kodutuvil on see valge) ning heledam sinihall tagaselg ja laik tiiva-kattesulgedel. Erinevalt kaljutuvist ei ole õõnetuvi tiival selget tumedat vööti ning erinevalt kaelustuvist puudub tiival valge laik.

Liigi levila katab pea kogu Euroopat, ulatudes mingil määral ka Lääne-Aasiasse. Suuremal osal levilast on õõnetuvid rändlinnud, kes lendavad talvituma Euroopa lääne- ja lõunaosasse. Eestis viibivad nad märtsist oktoobrini, kuid üksikud isendid võivad meil ka talvituda (peamiselt Lääne-Eestis ja saartel).

Õõnetuvi elab suuremal osal levilast mosaiiksetel või avatud maastikel ning sageli leidub teda just metsa ja avamaastiku piirialadel. Kindlasti peab pesapuistus kasvama vanu puid, milles leiduks sobivaid pesaõõnsusi, sest nagu nimigi ütleb, on tegu suluspesitsejaga. Ise tuvi pesaõõnsust ei raja, kuid kohandab leitud õõnsuse endale sobivaks. See võib olla näiteks mahajäetud rähni pesakoobas, aga ka kõrgelt murdunud haava tüvetüügas. Hiiumaalt on teada ka õõnetuvide pesitsemine pealt õõnsate elektripostide otsas.

Pesapaiga kõrguse osas on õõnetuvi küllaltki valiv - õõnsus peab maapinnast piisavalt kõrgel asuma, et kiskjad sellele ligi ei pääseks. Nagu teisedki tuvid, muneb õõnetuvi pessa vaid kaks muna, mistõttu on eriti oluline neid kaitsta. Mune hauvad mõlemad vanalinnud 21-23 päeva. Pärast koorumist toidavad nad poegi umbes neli nädalat, selleks ajaks on pojad lennuvõimelised.

Õõnetuvi kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Nad on vähearvukad, ent see-eest on nende arvukus enam-vähem stabiilne. Neid ohustab intensiivne põllumajandus, mis vähendab toidurikkust, ning metsaraie, mille käigus raiutakse vanu õõnsaid puid. Kuigi õõnetuvi pole jahilind, langeb neid igal aastal jahimeeste saagiks, kuna sarnasus teiste, tavalisemate tuvidega on suur ja jahimeeste määramisoskused nigelad. Looduslikest vaenlastest ohustavad õõnetuvi nugised ja suuremad kullilised.