| Liiginimi eesti
keeles |
Kaelustuvi |
| Liiginimi ladina
keeles |
Columba palumbus |
| Rahvapärane nimetus |
Meigas, uurlup,
kuusetuvi, kuutaja |
| Suurus |
Kehapikkus 37-42 cm, tiibade siruulatus
68-75 cm. Kaal 400-600 grammi. |
| Levik |
Pesitseb kogu Euroopas kuni Uurali
mäestikuni ning Kaukaasias. Eraldi leviala on veel Kesk-Aasias.
Põhjapoolsed isendid on valdavalt rändlinnud, kes talvituvad
Lääne-Euroopas või Vahemere ääres, sh Aafrikas Maroko ja Alžeeria
põhjarannikul. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 50 000
- 70 000 haudepaari.
|
| Elupaik ja -viis |
Asustab väga erinevaid
metsatüüpe, puududes vaid väikestes madalates rabamännikutes. Võib
elada ka parkides.
|
| Ränne |
Meie aladel rändlind.
Saabuvad aprilli algul ning lahkuvad oktoobri lõpuks. Harva
nähakse mõnda üksikut lindu ka novembris. Enne rännet kogunevad
suurtesse salkadesse. |
| Toitumine |
Toit on peamiselt
taimne. Toitub puuseemnetest, viljateradest, marjadest ning
rohttaimede õrnematest osadest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Kaelustuvi pesitseb
puuokstel, kõige enam kuusel. Alates 15 meetrist ning kõrgemale
rajab ta vastu puutüve peentest oksaraagudest küllalt lameda ning
nõrga pesa. Kaelustuvi pesitseb suve jooksul sageli kaks korda.
Esimene kurn on mai algul, teine juuni keskel. Kurnas on
tavaliselt kaks, karva kolm helevalge läikiva koorega muna.
Vanalinnud hauvad ja hoolitsevad poegade eest võrdselt. Pojad
lennuvõimestuvad kolme nädala vanuselt.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Looduskaitse alla ei
kuulu. Rahvusvaheliselt on kaelustuvi soodsas seisundis ja tõusva
arvukusega.
|