Kaelustuvi

Kaelustuvi ehk meigas on meie kõige suurem tuvilane. Võrreldes kodutuviga on tal kehaga võrreldes pikem saba ja väiksem pea. Ta on lihtsasti äratuntav suure valge laigu järgi kaelal ning lennul valge laigu järgi tiibade ülapoolel. Üldilmelt on kaelustuvid hallikad-pruunikad, kuid kergelt punaka varjundiga rinnaga.

Tegu on Eestis väga levinud linnuga, keda võib leida pea igas metsas, välja arvatud kiduramates rabametsades. Mõned kaelustuvid elutsevad ka linnaparkides.

Kaelustuvi pesitseb suvel kaks korda, ent kuna ühe kurna hävimise korral võib esineda ka järelkurni, võib noorlinde näha praktiliselt kogu suve jooksul. Pesa ehitab kaelustuvi enamasti kuusele, maast 15 või enama meetri kõrgusele ning puutüve lähedale, sest seal on röövlindudel seda raskem märgata. Tuvide toit on enamasti taimne, koosnedes puuseemnetest, viljateradest, marjadest ning rohttaimede õrnadest osadest.

Kaelustuvid elavad kõikjal üle Euroopa. Kesk-, Ida- ja Põhja-Euroopas, sh Eestis on kaelustuvi rändlind, kes saabub meile märtsis-aprillis ning lahkub oktoobri lõpuks. Harva nähakse üksikuid linde ka novembris. Enne rännet kogunevad nad suurtesse salkadesse, et siis lõuna poole rännata. Talvituvad nad Lääne-Euroopas ja Vahemere ääres.

Kaelustuvi ei kuulu looduskaitse alla ning Punase Raamatu järgi on ta soodsas seisundis.