| Liiginimi eesti
keeles |
Hakk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Coloeus monedula
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kirikuhakk, haak, jaak,tsääk, väikevares,
hakkvares, harjuvares, mustvares, raagas, kirikuvallamees |
| Suurus |
Pikkus 30-34 cm,
tiibade siruulatus 64-73 cm. Kaal 182-265 grammi.
|
| Levik |
Levinud üle kogu Euroopa ja katab Aasiat
Loode-Indiani, leidub ka Loode-Aafrikas. Eestis elutseb kõikjal. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 20 000-40 000 paari.
Talvitub 40 000-80 000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
On eeskätt
inimkaasleja, elades linnades ja teistes asulates. Vähemal määral
elutseb ka sega- ja lehtmetsatukkades. Tegu on sotsiaalse linnuga,
kes eelistab pesitseda kolooniatena, kuid võib ka üksikute
paaridena.
|
| Ränne |
Enamik vanalinde ei
lahku, vaid on paiksed. Noorlinnud lähevad talveks
Kesk-Euroopasse.
|
| Toitumine |
Hakid ei ole toidu
suhtes eriti valivad. Siiski eelistavad nad loomset toitu -
putukaid ja nende vastseid, pisinärilisi, linnumune- ja poegi.
Söövad ka seemneid ja inimeste toidujäätmeid.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitseb erinevate
hoonete, müüride ja varemete õõnsustes, samuti parkide ja suurte
aedade õõnsates puudes ning põldude ääres olevates
kõrgepingeliinide mastides. Aprilli keskpaigas muneb 4-6 muna,
haudumine kestab 19-20 päeva. Pojad on pesahoidjad,
lennuvõimestuvad juuni keskel.
|
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu Eestis
looduskaitse alla. Rahvusvaheline staatus "soodsas seisundis".
Peamiseks ohuks võib pidada vaenamist inimese poolt ning sobivate
pesapaikade vähenemist vanade puude kõrvaldamise ja kaasaegsete
hoonete eripärade tõttu.
|