Hahk

Hahk on suur ja jässaka kehaehitusega, jämeda kaela ja suure peaga lind. Rohekas nokk on kiilukujuline. Lennul jätab raskepärase mulje - tiivad on laiad ja suhteliselt lühikesed ning tiivalöögid aeglased. Isaslind on hundsulestikus valge kaela ja keha ülapoolega, kukal on roheline, põsed ja kõhualune mustad, rind kreemikas. Emaslind, noored ja sulgimisjärgne isalind on tumepruuni-kollaseviirulise sulestikuga.

Hahk on jaheda kliima lind ja on levinud Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis leiab hahka eelkõige Lääne-Eesti saartel ja teda leidub ka Põhja-Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Hahk eelistab pesapaigaks neid saari ja piirkondi, millede ümber on vähemalt 3-4 meetri sügavune vesi. Põhilised haudepaigad on Vilsandi ümbruses, Väinamere ja Kolga lahe saartel. Pesavarjendeid hahk ei kasuta, oma pesa teeb meelsamini poole-meetrise kiviringi keskele. Pesa vooderdab udusulgedega; puhtaid kuivi udusulgi on ühes pesas 12-20 grammi. Mai esimesel poolel on pesas 3-8 rohekat muna. Pojad kooruvad mai alates keskelt ja lennuvõimestuvad juulis-augustis.

Pesakonnad hoiduvad kaugele merele ja koonduvad mõnikord ühisperedeks, kus võib olla 40 ja enam poega. Isalinnud siirduvad juunis kaugetele pankadele (sageli kuni 10 km rannikust) sulgima. Haha põhitoiduks on limused, eriti rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik.

Haha põhivaenlaseks on kajakad. Kui toimub kajakate ränne, toituvad enamik suuri kajakaid just hahapoegadest. Samuti on ohuks rebane ja kährik, kes väikesele meresaarele sattudes võivad palju pesi rüüstada.