| Liiginimi eesti
keeles |
Hahk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Somateria
mollissima
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Holmivedjas, ahk,
vaagalind, pugupart, eiderani, lann, koha |
| Kehamõõtmed |
Pikkus 60-70 cm,
tiibade siruulatus 95-105 cm.
|
| Kehamass |
1,2-2,6 kg. |
| Levik |
Levinud põhjapoolkera
rannikuvetes, Eestis Lääne- Eesti saartel ja lääne-, ning
põhjarannikul |
| Arvukus |
Eestis pesitseb
1500-2500 paari, talvine arvukus 10-30 isendit.
|
| Elupaik ja -viis |
Meresaared,
rannikualad. Pesitseb peaaegu eranditult väikestel meresaartel,
tavaliselt rannaroostikus. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
märtsi lõpus, sügisränne algab augustis ja kestab novembrini.
Üksikud talvitavad meie rannikuvetes |
| Toitumine |
Sööb peamiselt
rannakarpe ja vähilaadsed. Võimeline sukelduma, kuid võib ka
madalas vees küünitada.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa rajab lagedale
rannavallile või põõsa alla kraabitud lohku. Pesa vooderdab
ohtralt udusulgedega. Kurnas on 3-8 rohekakoorelist muna.
Haudumine algab mai esimesel poolel ning kestab 25-26
päeva. Pojad kooruvad mai lõpus ja lennuvõimestuvad
juulis-augustis. Pesakonnad hoiduvad kaugele merele.
|
Vaenlased ja
konkurendid
|
Ohuks on saartele
sattuvad rebased ja kährikud, samuti rüüstavad pesi meri- ja
hõbekajakad.
|
| Tähtsus inimesele |
Hahasulgi kasutatakse soojapidavate talveriiete ja muude
materjalide valmistamiseks. |
| Ohustatus ja kaitse |
Hahkade arvukus on
Eestis mõnekümne aastaga oluliselt langenud. Siiski ei kuulu ta
looduskaitse alla. Rahvusvaheliselt on tema staatus "ohulähedane".
|