| Liiginimi eesti keeles | Ronk |
| Liiginimi ladina keeles | Corvus corax (L.) |
| Rahvapäraseid nimesid | Kaaren, rongas, krongi-jaagup, kronks, korp, valge lind. |
| Kehamõõtmed | Tiiva pikkus 40,0...44,5 cm |
| Kehamass | Kehamass tavaliselt 1,1...1,3 kg. |
| Levik | Levinud üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. Üldiselt on liik levinud valdavas osas Euroopas ja Aasias. |
| Arvukus | Arvukus on 3...5 tuhat pesitsuspaari. |
| Elupaik ja -viis | Elupaigaks on lagedad kultuurmaastikud. Pesitseb mitmesugustes metsades. Pesitsusajal elutseb kolooniates. Päevase eluviisiga. |
| Ränne | Ronk on Eestis paigalind. |
| Toitumine | Segatoiduline lind, kelle toiduks on nii haiged või haavatud linnud kui ka väiksemad imetajad ning putukad, igasugune taimne toit ja raibe. |
| Pesitsemine | Pesitseb okasmetsades ja pesa ehitab peaaegu eranditult männile, enamasti kõrgele selle võrasse. Võib kasutada ühte pesa mitu aastat järjest. Pesa koosneb okstest ja raagudest, sees on pehmem materjal. Kurnas on 4...6 muna, mis rohekashallid ja tumepruunide laikudega. |
| Areng | Haudevältus umbes 19...21 päeva. Haub arvatavasti ainult emaslind. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes ühe kuu vanustena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel. Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. |
| Koht ökosüsteemis | Ronk hävitab ühelt poolt igasuguseid kahjurputukaid, kuid teiselt poolt on ta kahjulik lind igasugustel jahimaadel ja lindude asundeis. |
| Ohustatus ja kaitse | Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. |
|
|
|