Liiginimi
eesti keeles |
Ronk |
Liiginimi
ladina keeles |
Corvus
corax (L.) |
Rahvapäraseid
nimesid |
Kaaren, rongas,
krongi-jaagup, kronks, korp, valge lind. |
Kehamõõtmed |
Tiiva
pikkus 40,0...44,5 cm |
Kehamass |
Kehamass
tavaliselt 1,1...1,3 kg. |
Levik |
Levinud
üle kogu Eesti vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi
olemasolule. Üldiselt on liik levinud valdavas osas
Euroopas ja Aasias. |
Arvukus |
Arvukus
on 3...5 tuhat pesitsuspaari. |
Elupaik
ja -viis |
Elupaigaks
on lagedad kultuurmaastikud. Pesitseb mitmesugustes
metsades. Pesitsusajal elutseb kolooniates. Päevase
eluviisiga. |
Ränne |
Ronk on Eestis paigalind. |
Toitumine |
Segatoiduline
lind, kelle toiduks on nii haiged või haavatud linnud
kui ka väiksemad imetajad ning putukad, igasugune taimne
toit ja raibe. |
Pesitsemine |
Pesitseb
okasmetsades ja pesa ehitab peaaegu eranditult männile,
enamasti kõrgele selle võrasse. Võib kasutada ühte
pesa mitu aastat järjest. Pesa koosneb okstest ja
raagudest, sees on pehmem materjal. Kurnas on 4...6 muna,
mis rohekashallid ja tumepruunide laikudega. |
Areng |
Haudevältus
umbes 19...21 päeva. Haub arvatavasti ainult emaslind. Pojad
on pesahoidjad ja lahkuvad pesast umbes ühe kuu
vanustena. Suguküpsuse saavutavad järgmisel kevadel.
Keskmine eluiga 1,2...1,6 a. |
Koht
ökosüsteemis |
Ronk
hävitab ühelt poolt igasuguseid kahjurputukaid, kuid
teiselt poolt on ta kahjulik lind igasugustel jahimaadel
ja lindude asundeis. |
Ohustatus
ja kaitse |
Ei kuulu
kaitstavate liikide hulka. |