| Liiginimi eesti
keeles |
Kägu |
| Liiginimi ladina
keeles |
Cuculus canorus
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kukulind, jürilind,
suvilind, metsakukk, hõbenokk, kuldnokk, odralind, kägukull,
tsirkhaugas, kägi, kagu, käägu, kjägo
|
| Suurus |
Kehapikkus 32-36 cm, tiibade siruulatus
54-60 cm. Kaal 80-160 g. |
| Levik |
Väga laia levikuga - levinud üle kogu
Euraasia, isegi polaarjoonest põhjas. Talvitusalad asuvad
troopilises ja Lõuna-Aafrikas ning Lõuna-Aasias. Eestis kõikjal
sage. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 30 000 - 40 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Elupaik mitmekesine,
seotud pesaperemeeste levikuga. Metsad, metsastepid, veekogude
kaldatihnikud, pargid, aiad, asulate servaalad, mäestikud. Päevase
eluviisiga.
|
| Ränne |
Rändlind. Teekonda
talvituspaigast alustavad suure parvena, aga kohale jõuavad
üksikult. Saabuvad Eestisse aprilli lõpus või mai alguses. Isaslinnud saabuvad emaslindudest
3-4 päeva varem ja hõivavad omale eelmise aasta territooriumi. Äraränne
algab augusti lõpus-septembri alguses.
|
| Toitumine |
Toiduks on peamiselt putukad, eriti
karvased liblikaröövikud, mardikad, sihktiivalised jt. Samuti toitub
marjadest, sigimisajal värvuliste munadest. |
Pesitsemine ja
areng
|
On pesaparasiit. Pesitsusaeg algab
aprilli lõpus või mai algul ja kestab juuli keskpaigani. Emaslind
võib muneda kuni 20 muna, mis on võrreldes linnu suurusega väikesed
(u 3 g). Munetakse enamasti värvuliste pesadesse, iga emane teatud
liigi pessa (ilmselt sinna, kus ise üles kasvas). Lind jälgib
väljavalitud pesa ja sobival hetkel poetab muna: muneb kas otse
pessa või esmalt maapinnale ja viib selle nokaga oma kohale (kui
pesa on liiga õrn sinna munemiseks). Osa kasuemasid vabaneb võõrast
munast, teised jätavad pesa maha ja kolmandad ei reageeri muutusele
üldse. Käopoeg koorub harilikult teistest varem, paarinädalaselt.
Koorudes on paljas, pesakaaslastest veidi suurem ja kasvab väga
kiiresti. Väljaviskamisrefleks avaldub teisest viienda päevani,
harilikult vabaneb kasuõdedest ja -vendadest kolmandal või neljandal
päeval. Allesjäänud surevad enamasti nälga, sest käopoeg ahnitseb
kõik endale. Pesast lahkub kolmenädalaselt. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis, kuid kahaneva arvukusega. Ohuteguriteks peetakse
intensiivset põllumajandust ja kliimamuutusi, mille tagajärel on
nii vähem saakputukaid kui ka pesaperemehi.
|