 |
|
|
Käbliku laul
Käblik
Käblik on Eesti üks väiksemaid linde.
Tema kehapikkus ei ületa harilikult kümmet sentimeetrit ja kehakaal
kümmet grammi. Nii on ta rahva hulgas teeninud endale hulganisti tema
suurusele viitavaid nimesid: pöialpoiss, pöidlaots, pöidlalind jt.
Käbliku sulestik on pruunikirju. Keha on väikese suuruse kohta küllalt
jässakas, kuid tal on väga lühikesed tiivad ja lühike saba. Nende
omaduste tõttu on ta osav tihnikutes okste ja muu risu vahel ringi
hüppaja. Tema üks rahvapärane nimigi on risulinnuke. Tegu on levinud
ja arvuka linnuga kogu Euroopas, samuti mitmes paigus Aasias.
Elupaigaks ongi neile kõiksugu rikkaliku alustaimestikuga metsad: kuusetihnikud, oksterägastikud, põõsastikud, kohad, kus oleks võimalik ohu korral kiiresti peituda. Osavalt hüppab käblik lakkamatult põõsaste vahel, tuulemurrus, juurterägastikus või risuhunnikus, ise seejuures pidevalt oma lühikest saba püsti hoides. Vaid laulma tuleb see arglik lind oma peitvast ümbrusest lagedamale: kännutüükale, puuosale või haohunnikule. Hädaohu korral teeb käblik valju kärinat, mis on hoiatuseks kõigile metsaelanikele. Tema laul on samuti väga vali, aga erinevalt hädakisast hästi meloodiline ja osavaid trillerdusi täis pikitud.
Isaslinnud saabuvad pesitsuspaikadele juba märtsi lõpul, kui metsas veel lundki leidub. Nad hakkavad ehitama pesi, mida tehakse 5-8 tükki, territooriumi eri osadesse, aga ükski ei valmi lõplikult. Ehitusmaterjalina tarvitatakse seda, mis parajasti lähiümbruses käepärast on: sammal, oksaraod või sõnajalgade lehed. Neid pesi kasutatakse hiljem magamisasemetena. Samal ajal saabub ka emaslind, kes valib ühe ööbimispesadest välja ja viimistleb selle sambla- ja sulevooderdise abil. Peaaegu alati on lennuava põimitud sõnajalalehtedest. Valminud pesa on pisikese linnu kohta üsna massiivne. Pesa asub käblikul harilikult maapinna lähedal risurägastikus või kuuseokstel.
Emane muneb 5-7 muna, mida haub üksi 14-16 päeva. Samal ajal võib mõne teise pesa asustada teine emane ja nii võib ühel isaslinnul olla kuni kolm pesakonda poegi. Kui veel arvestada, et harilikult on käblikul kaks kurna aastas, siis võib ühel isaslinnul olla väga palju järglasi. Isaslind toidab kõiki oma pesakondi, ehkki vähem kui emaslind. 15-16 päeva vanuselt lahkuvad pojad pesast.
Toiduks on käblikul väikesed väheliikuvad ämblikud ja putukad, aga ka seemned ja sügisel veel marjadki. Sügisel lõunapoolsetele aladele lendavad nad oktoobris või novembri alguses.