| Liiginimi eesti
keeles |
Käblik |
| Liiginimi ladina
keeles |
Troglodytes
troglodytes
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Risulind, peiälpoiss,
pöialpoiss, metsaträks, träks, roisusäks, metskilk, aiatikk,
pöidlaots, püsthänd, pöialpukk, pöialpokk, päkk, pöid, pöidlalind,
kummkäbi, rästik, koobakene, ahjulind |
| Suurus |
Kehapikkus 9-11 cm, tiibade siruulatus
13-17 cm. Kaal 8-12 g. |
| Levik |
Levinud üle kogu Euroopa, samuti leidub
Kesk- ja Ida-Aasias. Eestis tavaline, arvukas haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 250 000 - 300 000
haudepaari. Talvitub 300-800 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Eelistab paiku, kus
kerge peituda: okste rägastikud, puude juured, põõsastikud, sageli
kuusetihnikutes. Osavalt hüppab lakkamatult põõsaste vahel,
tuulemurrus või jookseb maapinnal rohttaimede vahel. Laulab
lagedamal paigal, kännutüükal, haohunnikul või kuuseoksal
liikudes, aga laulu lõppedes peitub koheselt taas tihnikusse.
Hoiab saba püsti.
|
| Ränne |
Areaali põhjaosas
liigub talvel lõuna poole, lõuna- ja keskosas on paikne. Meile
saabub kevadel aprillikuu jooksul, lahkub septembri lõpust
novembri alguseni. Üksikud talvitavad soojematel talvedel ka
Eestis, hoidudes lahtiste veekogude lähedusse.
|
| Toitumine |
Peamiselt pisiämblikud
ja väikesed väheliikuvad putukad: sagedamini lutikalised,
mardikad, liblikaröövikud ja täid. Ka taimeseemned, sügisel
marjad. |
Pesitsemine ja
areng
|
Isaslinnud saabuvad pesitsuspaikadele
juba märtsi lõpul ja hakkavad pesi ehitama. Neid tehakse 5-8
territooriumi eri osadesse, aga ükski ei valmi lõplikult.
Ehitusmaterjalina tarvitatakse sammalt, oksaraage, kulu, sõnajalgade
lehti. Pesade ehitamise ajal saabub emaslind, kes valib ühe pesadest
välja ja viimistleb selle sambla- ja sulevooderdise abil, peaaegu
alati on lennuava põimitud sõnajalalehtedest. Valminud pesa on suur
ja massiivne, lennuava paikneb küljel. Pesa asub harilikult maapinna
lähedal risurägastikus või kuuseokstel. Emane muneb 5-7 muna, mida
haub 14-16 päeva. Samal ajal võib mõne teise pesa asustada teine
emane ja nii võib ühel isaslinnul olla kuni kolm pesakonda poegi.
Kui veel arvestada, et harilikult on käblikul kaks kurna aastas,
siis võib ühel isaslinnul olla väga palju järglasi. Isaslind toidab
kõiki oma pesakondi, ehkki vähem kui emaslind. 15-16 päeva vanuselt
lahkuvad pojad pesast. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse
alla. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis. Arvukus on tõusuteel nii Eestis, kui levilal laiemalt.
|