Laululuik

Liiginimi eesti keeles Laululuik
Liiginimi ladina keeles Cygnus cygnus
Rahvapäraseid nimesid Suur luik, joude
Suurus Kehapikkus 140-160 cm, tiibade siruulatus 205-235 cm. Kaal 6-11 kg.
Levik Pesitseb Euraasia põhjaosa tundra- ja taigaaladel, vähesel määral ka lõuna pool kuni Kesk-Euroopani. Talvitub enamasti Kesk- ja Lääne Euroopas (suurimad talvituspopulatsioonid Saksamaal ja Taanis). Eestis on pesitsevate paaride arvukus viimastel aastakümnetel järjest suurenenud ja muutnud varasema arvuka läbirändaja juba arvestatavaks pesitsejaks.
Arvukus Eestis pesitseb 250-300 paari, talvitub 1000-3000 isendit.
Elupaik ja -viis Rännetel peatuvad nii merel kui ka siseveekogudel, pesitsevad paarid peidetumatel rabajärvedel, merelahtedel jm.
Ränne Saabub märtsis, läbirändel peatub Eestis kevadel mai teise pooleni ja sügisel septembri lõpust novembrini.
Toitumine Põhitoiduks taimed, vähemal määral selgrootud loomad.
Pesitsemine ja areng
Pesitseb mai lõpul, juunis. Pesa ehitavad nii emas- kui isaslind koos. Emaslind muneb 4-6 kollakasvalget muna, mida haub umbkaudu 36 päeva. Pojad on võimelised kohe pesast lahkuma ning ujuma, ehkki eelistavad alguses kasutada transpordivahendina ema selga. Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks.
Ohustatus ja kaitse Kuulub Eestis II kaitsekategooriasse. Rahvusvaheliselt on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kelle levila on mõnekümne aastaga laienenud. Siiski on võimalikeks ohuteguriteks elupaikade kadu ja veereostus.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri