| Liiginimi eesti
keeles |
Laululuik |
| Liiginimi ladina
keeles |
Cygnus cygnus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Suur luik, joude |
| Suurus |
Kehapikkus 140-160 cm,
tiibade siruulatus 205-235 cm. Kaal 6-11 kg.
|
| Levik |
Pesitseb Euraasia põhjaosa tundra- ja
taigaaladel, vähesel määral ka lõuna pool kuni Kesk-Euroopani.
Talvitub enamasti Kesk- ja Lääne Euroopas (suurimad
talvituspopulatsioonid Saksamaal ja Taanis). Eestis on pesitsevate
paaride arvukus viimastel aastakümnetel järjest suurenenud ja
muutnud varasema arvuka läbirändaja juba arvestatavaks pesitsejaks. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 250-300 paari, talvitub
1000-3000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Rännetel peatuvad nii merel kui ka
siseveekogudel, pesitsevad paarid peidetumatel rabajärvedel,
merelahtedel jm. |
| Ränne |
Saabub märtsis, läbirändel peatub Eestis
kevadel mai teise pooleni ja sügisel septembri lõpust novembrini. |
| Toitumine |
Põhitoiduks taimed,
vähemal määral selgrootud loomad.
|
Pesitsemine ja
areng
|
Pesitseb mai lõpul, juunis. Pesa ehitavad
nii emas- kui isaslind koos. Emaslind muneb 4-6 kollakasvalget muna,
mida haub umbkaudu 36 päeva. Pojad on võimelised kohe pesast lahkuma
ning ujuma, ehkki eelistavad alguses kasutada transpordivahendina
ema selga. Pojad lennuvõimestuvad sügise alguseks. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub Eestis II kaitsekategooriasse.
Rahvusvaheliselt on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kelle
levila on mõnekümne aastaga laienenud. Siiski on võimalikeks
ohuteguriteks elupaikade kadu ja veereostus. |