Räästapääsuke

Räästapääsuke on üks kolmest Eestis pesitsevast pääsukeseliigist. Võrreldes suitsupääsukesega on räästapääsuke veidi väiksem ja lühema sabahargiga. Sulestik on kontrastne: alapool valge ja ülapool must, välja arvatud valge laik päranipualal, mis lennus hästi silma hakkab ja mida hellitavalt ka "suhkrutükiks" kutsutakse. Kui lind seinale klammerdub või harva maapinnale laskub, on näha tema üleni valged sulised jalad.

Liigi pesitsusaegne levila ulatub Lääne-Euroopast Lääne-Siberini ja Põhja-Aafriakst Põhja-Euroopani. Kui mägisemates piirkondades elutsevad räästapääsukesed ka mägedes ja kaljudel, siis Eestis ja mujal tasase maastikuga piirkondades on neist looduslike kaljude puudumisel inimkaaslejad: kartmatult pesitsevad nad siin kivist ja betoonist hoonete räästaste all. Siiski on ka meil paiku, kus räästapääsukesed saavad pesitseda looduslähedastes oludes, nimelt põhjaranniku ja Saaremaa järskudel paekallastel.

Sageli pesitseb koloonias tihedalt koos suur hulk linnupaare (kohati 40-200 paari). Pesa ehitavad mõlemad vanemad mudast ja savist ning vooderdavad selle väikeste sulgede, udusulgede või taimekiududega. Mai keskel muneb emaslind 3-7 muna, mida haub 12-13 või kuni 22 päeva. Haudumise kestus oleneb ilmastikust: kui on külm ja sombune, siis lendab vähe putukaid ja vanemad peavad endale kaua süüa otsima. Kui aga ilm on ilus, püütakse kiirelt vajalik toiduhulk ja rutatakse taas mune soojendama. Nälja vastu on pääsukestel kujunenud tardumusuni: mehhanism, mis alandab kehatemperatuuri ja ainevahetuse intensiivsust ja seeläbi toiduvajadust. Sama abinõu saavad kasutada ka pojad, kui vanemad on pikal toiduotsimisrännakul. Koorunud pojad viibivad pesas süüa oodates harilikult ligi kolm nädalat, lendamas võib neid näha alates juuni keskpaigast.

Räästapääsuke on kogu oma levilal rändlind. Meile saabuvad nad kevadel mai alguses, vahel juba aprilli lõpus. Äraränne kestab kogu augustikuu ja lõpeb reeglina septembri alguses. Talvitusalad asuvad Aafrikas, Sahara kõrbest lõunas, ja ulatuvad Lõuna-Aafrika Vabariigini välja.

Looduskaitse alla räästapääsuke Eestis ei kuulu, kuid arvukus on mõnekümne aastaga märgatavalt langenud. Pesadele võivad pahatihti ohuks osutuda inimesed, kellele ei meeldi, et nende räästa alla pesa ehitatakse ja selle ära lõhuvad. Kui pesa asukoht on halb ja sellele on hea ligipääs, võib räästapääsukest ohustada ka kodukass. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kuid ka maailma mastaabis on nende arvukus langemas.