Musträhn

Liiginimi eesti keeles	Musträhn
Liiginimi ladina keeles	Dryocopus martius
Rahvapäraseid nimesid	Nõgikikas, kärg, mõtskikas, mustmeetsas, vihmatrill, metskukk, laanekukk, vihmakukk, pähklikukk, mustrõõt, siplase kuningas, reedutaja, kärr, korr, poristi, puukoristaja, palukärg, metskukk, kuik
Suurus	Kehapikkus 40-46 cm, tiibade siruulatus 67-73 cm, kaal 285-385 g.
Levik	Levinud kogu Euraasia metsavööndis Hispaania põhjaosast ja Skandinaaviast Kamtšatka, Jaapani ja Koreani. Suurbritannias puudub. Isoleeritud populatsioonid asuvad Kesk-Hiinas ning Musta ja Kaspia mere piirkonnas. Eestis kõikjal levinud sage haudelind.
Arvukus	Eestis pesitseb 5000-7000 haudepaari.
Elupaik ja -viis	Pesitseb Eestis peamiselt vanemates valgusküllastes männikutes ning leht- ja segametsades, sageli raielankidel või nende läheduses ja muudel servaaladel nagu rabaservad, jõeäärsed jm. Harva pesitseb ka parkides ja väiksemates puistutes.
Ränne	Paigalind, kuid septembris ja oktoobris võivad esineda ulatuslikud hulguränded põhilevilast lõuna poole.
Toitumine	Otsib tüve mööda üles liikudes putukaid ja nende vastseid. Leides hea toidulaua võib tervelt puult koore maha raiuda. Kui hea toit (siklase tõuk, hobusipelgate pesa) on sügavamal puidu sees, siis võib raiuda tüvesse sügava augu. Peamiselt toitub mardikatest, hävitades väga suurel hulgal üraskeid, vähem sööb sipelgaid.
Pesitsemine ja areng	Pesakoopa raiub tavaliselt haava- või männitüvesse ja kõrgemale kui teised rähnid: 8-10 meetri kõrgusele. Pesitsemine algab juba märtsikuus, millest annab märku isaslinnu vali trummeldamine. 10-17 päevaga valmib kuni 60 cm sügav koobas, mille põhjale munetakse 3-5 muna. Haudumine kestab 12-14 päeva. Poegi toidetakse 3-4 nädalat. Suuremaks saades pistavad pojad pea pesaavausest välja ja karjuvad kõvasti. Lennuvõimestuvad juuni teisel poolel, ka lennuvõimelisi poegi toidetakse ja õpetatakse edasi.
Koht ökosüsteemis	Puidukahjurite hävitaja. Võib igal aastal uue pesaõõnsuse teha ja nii saavad tema õõnsusi kasutada mitmed teised linnud ja loomad.
Ohustatus ja kaitse	Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Ohuteguriks on vanade metsade pindala vähenemine ning pesitsemiseks sobivate jämedate puude eemaldamine metsaraie käigus. Samas saavad hästi hakkama ka raiesmikel. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis ja arvukus tõusuteel.