 |
|
|
Musträhni häälitsus
Musträhn
Musträhn on Eesti suurim rähn ning välimuselt täiesti erinev. Nimelt on tema sulestik süsimust. Kontrastselt paistavad silma suur ja tugev halli värvi nokk, valge silm ja punane lagipea (emaslinnul on punane vaid väike laik tagakiirul). Musträhn võib tegutseda poolpõlenud puudel, kus on sulestiku värvi tõttu teda väga raske märgata. Iseloomulik on veel pea kuju, mis tundub peenikese ja pika kaela otsas ebaproportsionaalselt suur. Tiivad on ümaratipulised ja lennujoon sirge.
Liik on levinud kogu Euraasia metsavööndis Hispaania põhjaosast ja Skandinaaviast Kamtšatka, Jaapani ja Koreani. Suurbritannias musträhn aga puudub. Isoleeritud populatsioonid asuvad Kesk-Hiinas ning Musta ja Kaspia mere piirkonnas. Musträhn on kogu areaali ulatuses paigalind. Eestis on tegu kõikjal levinud sagedase haudelinnuga, keda pesitseb meil iga-aastaselt umbes 5000-7000 haudepaari. Elupaigana eelistab musträhn suuri valgusküllaseid okasmetsi, männi-segametsi, kõrgetüvelisi hõredaid männikuid, raiesmikke ja põlendikke.
Nagu enamik teisi rähne, otsib musträhn
omale toitu puutüvel liikudes, süües putukaid ja nende vastseid. Oma
tugeva nokaga läbistab ta puukoort, süües eelkõige mardikaid ja
üraskeid, mingil määral ka sipelgaid. Kui puu sisaldab endas maitsvat
toitu, on musträhn võimeline kogu puult koore maha raiuma, jättes
järele vaid laastud. Kui aga hea toit on sügavamal puidu sees, võib
rähn raiuda tüvesse sügava augu.
Musträhnidel on omapärane paarumismäng.
See toimub
metsaserval: emaslind lendab madalamale puutüvele, isane talle järele
veel madalamale, siis taganeb emane spiraalis ümber puutüve paar
meetrit kõrgemale, kusjuures isane ei jää sammukestki maha. Seejärel
lennatakse järgmisele puule. See kordub, kuni lennatakse sügavamale
metsa, et alustada pesaehitust. Pesakoobas raiutakse tavaliselt haava-
või männitüvesse ning tükkmaad kõrgemale kui teised rähnid: 8-10
meetri kõrgusele maapinnast. 10-17 päevaga valmib kuni 60 cm sügav
koobas, mille põhjale munetakse 3-5 muna. Haudumine kestab 12-14 päeva
ja poegi toidetakse 3-4 nädalat. Suuremaks saades pistavad pojad pea
pesaavausest välja ja karjuvad kõvasti. Lennuvõimestuvad juuni teisel
poolel, ka lennuvõimelisi poegi toidetakse ja õpetatakse edasi.
Kuigi kõik organismid mängivad
ökosüsteemis oma rolli, siis musträhni oma on mõnevõrra märgatavam -
tegu on väga efektiivse puidukahjurite hävitajaga. Samal ajal on ta
aga uute elupaikade loojaks, sest vanu rähniõõnsusi saavad oma pesana
kasutada teised linnud ja loomad. Musträhn kuulub kaitstavate liikide
III kategooriasse. Ohuteguriks on vanade metsade pindala vähenemine
ning pesitsemiseks sobivate jämedate puude eemaldamine metsaraie
käigus. Samas on tegu liigiga, kes saab raiesmikel väga hästi hakkama.