| Liiginimi eesti
keeles |
Talvike |
| Liiginimi ladina
keeles |
Emberiza citrinella |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Talvike, tuisulind,
külmatihane, tsiitsitaja, tits, sits, jõhvilind, kadakalind,
karjalind, lepalind, kollane varblane, sirtsuke, kaerasööja. |
| Suurus |
Kehapikkus 15,5-17 cm, tiibade siruulatus
23-29 cm, kaal 24-37 g. |
| Levik |
Levinud Euraasia metsa- ja metsastepi
vööndis. Levila põhjapiir ulatub Põhja-Jäämereni, lõunapiir Itaalia,
Balkani ja Kaukaasiani, idapiir Baikali järveni. Eestis kõikjal
levinud haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 150 000 - 200 000
haudepaari. Talvine arvukus on 100 000 - 200 000 isendit. |
| Elupaik- ja viis |
Elupaigana eelistab ava- ja
poolavamaastikke: puisniite, heina- ja karjamaid, raiesmikke,
kadastikke. Väldib soid ja märgi alasid. |
| Ränne |
Sügisel algab äraränne
septembris-oktoobris, kevadel saabuvad talvikesed juba märtsis. Sage
talvituja. |
| Toitumine |
Toitub peamiselt
taimeseemnetest, vähemal määral ka marjadest. Pesitsusajal toitub
putukatest. Toitu otsib eranditult maapinnalt. |
| Pesitsemine |
Ehitab oma pesa maapinnale rohttaimestiku
varju või madalale okaspuule, maapinnast kuni 1,8 m kõrgusele.
Aprilli lõpus muneb 4-5 muna, mida haub 11-14 päeva. Enamasti muneb
emaslind sama suve jooksul veel ka teise kurna (juuni lõpus-juuli
alguses). Pärast poegade koorumist soojendab emaslind neid esialgu
pesas ja annab üle isaslinnu poolt kantava toidu. Hiljem hakkab ka
emaslind toitu tassima. Poegade toit on valdavalt loomne, koosnedes
putukatest, röövikutest ja ämblikest. Pojad lahkuvad pesast umbes
kahenädalastena, kuid lendama hakkavad veidi hiljem. Pärast teise
pesakonna üles kasvatamist hulguvad talvikesed pesakonniti või
salkadena ringi |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Liik on nii Eestis kui ka globaalsete hinnangute järgi
soodsas seisundis, kuid arvukus on kergelt langenud. Ohuteguriteks
on põllumajanduse intensiivistumine ja putukamürkide kasutamine.
|