 |
 Talvikese laul
|
Talvike
Talvike on umbes varblasesuurune
suhteliselt pika saba ja kollaka sulestikuga lind tsiitsitaja
perekonnas. Linnu päranipuala on punakaspruun ja selg oliivpruun,
tugevate mustade tähnidega. Sabanurkadel on palju valget. Isaslind on
emasest märgatavalt erksavärvilisem - tema pea ja alapool on kollased,
osa rinnast pruunikas ja külgedel punakaspruunid triibud. Emaslinnu
alapool on aga kahvatukollane ja hallisegune. Talvikese laul on lihtne
ja ühetaoline, ta kordab pikalt üht ja sama silpi:
"tsii-tsii-tsii...". Rahvasuus on tõlgendatud tema laulu lausega "siit
siit siit saab Rii-ga".
Talvike on levinud üle kogu Euroopa ja
Lääne-Aasia. Eestis on ta tavaline ja arvukas haudelind. Elupaikadena
eelistab ta suhteliselt lagedaid alasid: puisniite, heina- ja
karjamaid, raiesmikke ja kadastikke. Soodest ja teistest märgadest
aladest hoidub talvike aga eemale. Toitu otsib talvike eranditult
maapinnalt, süües seal erinevaid marju ja seemneid. Sellest hoolimata
võib talvikesi tihti kohata lagedal alal mõnel väljaulatuval oksal või
traadi otsas istumas.
Pesa ehitavad talvikesed maapinnale rohttaimede varju või madalale okaspuule - maapinnast kuni 1,8 meetri kõrgusele. Aprilli lõpus muneb emaslind sinna 4-5 muna, mida haub 11-14 päeva. Enamasti muneb ta sama suve jooksul veel ka teise kurna (juuni lõpus-juuli alguses). Pärast poegade koorumist soojendab emaslind neid esialgu pesas ja annab üle isaslinnu poolt kantava toidu. Hiljem hakkab ka emaslind toitu tassima. Poegade toit on valdavalt loomne, koosnedes putukatest, röövikutest ja ämblikest. Nad lahkuvad pesast umbes kahenädalastena, kuid lendama hakkavad veidi hiljem. Pärast teise pesakonna üleskasvatamist hulguvad talvikesed pesakonniti või salkadena ringi.
Sageli jäävad talvikesed meile
talvituma, kuid osa populatsioonist rändab ka lõuna poole. Sügisene
äraränne algab septembris-oktoobris, kevadel saabuvad nad juba
märtsis.
Eestis ei ole talvike looduskaitsealune liik. Nii siinsete kui ka globaalsete hinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, kuid Euroopas on nende arvukus mõnevõrra langenud. Üheks ohuteguriks on põllumajanduse intensiivistumine. Tänapäeval on sageli kombeks põldude ümbert piiravat võsa eemaldada, et põllu pindala veidigi suurendada. Selle tõttu aga kaovad talvikestele sobivad elupaigad. Teiseks probleemiks on pestitsiidide kasutamine, mille tõttu väheneb saakputukate arvukus ja herbitsiidide kasutamine, mille tõttu kaovad põldudelt umbrohud - nende seemned on aga samuti talvikestele oluliseks toiduallikaks.