Rootsiitsitaja

You need Plug-In support

Rootsiitsitaja laul

 

Rootsiitsitaja

Rootsiitsitaja on varblasest veidi väiksem värvuline, kelle lemmikelupaikadeks on madalsood, jõelohad, järvekaldad ja märjad põõsasniidud - paigad, kus leidub kõrkjaid, pilliroogu ja tihedat rohtu. Seal toituvad nad nii taimsest kui ka loomsest: seemned ja õrnad lehepungad, putukad ja väikesed limused.

Linnu sulestik on suuremas osas pruun ja beežikasvalge tumedate triipudega, sabaserv on valge. Suvirüüs isaslind on kergesti äratuntav musta pea ja kurgualuse ning kriitvalge kaeluse järgi. Emaslinnud ja talirüüs isased on pruuni pea, beeži varjundiga kulmutriibu ning hallika kiiru ja põsega. Rootsiitsitaja laul on lihtne ja lühike, koosnedes säutsuvatest silpidest, mida lind aeglaselt kordab.

Liigi levila katab pea kogu Euroopat, kuigi pesitsejana neid Lõuna-Euroopas ei esine. Aasias ulatub leviku idapiir Ohhoota mereni, lõunapiir jääb Kesk-Aasiasse. Nad eelistavad niiskeid taimestikurikkaid biotoope (mererannik, väikesaared, sisemaa tasandikud ja roostikud, erinevad märgalad), väldivad aga suuri metsamassiive ja lagedaid taimestikuta alasid. Rootsiitsitaja on rändlind, kelle talvitusalad asuvad Lääne- ja Lõuna-Euroopas, ka Põhja-Aafrikas. Aasia asurkonnad talvituvad Kesk-Aasias, Iraanis, Pakistanis, Hiinas ja Jaapanis. Eestisse saabuvad rootsiitsitajad märtsi lõpus või aprilli alguses, kusjuures isased emastest veidi varem.

Pesitsetakse eelistatult roostikus, luhtadel, sooaladel ja siseveekogude kaldavööndis. Pesa on hästi varjatud, asudes maas rohu sees või mättal kulu varjus. Harvem võib see asuda ka madalal põõsal. Mai alguseks muneb emaslind enda valmistatud tarna- ja rohukõrtest pessa 4-6 muna, mida haub 12-14 päeva. Pojad jäävad pessa 10-13 päevaks ja sel ajal toidavad neid mõlemad vanemad. Sageli pesitsevad rootsiitsitajad suve jooksul kaks korda. Äralend talvitusaladele toimub septembri keskpaigast novembri alguseni, kuid üksikud isendid võivad jääda ka meile talvituma.

Rootsiitsitaja ei ole Eestis looduskaitse all, olles sobivates pesitsusbiotoopides igati arvukas ja tavaline lind. Ravhusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri