Liiginimi eesti
keeles |
Punarind |
Liiginimi ladina
keeles |
Erithacus
rubecula
|
Rahvapäraseid
nimesid |
Punakurguke,
lepalind, risulind |
Suurus |
Kehapikkus 12,5-14 cm, tiibade
siruulatus 20-22 cm, kaal 13-21 g. |
Levik |
Pesitseb Euroopas, Põhja-Aafrikas ja
Aasia lääneosas. Peamised talvitusalad asuvad Euroopa lääne- ja
lõunaosas, samuti Põhja-Aafrika rannikul. Eestis harilik haudelind
ja läbirändaja. |
Arvukus |
Eestis pesitseb 500 000 - 800 000
haudepaari. Talvitub 100-500 isendit. |
Elupaik ja -viis |
Pesitseb mitmesugustes tiheda
alusmetsaga metsades, metsanoorendikes, puisniitudel, parkides ja
kalmistutel. |
Ränne |
Levila põhja- ja idaosas, sh meil,
rändlind. Saabub kevadel märtsis või aprilli esimesel poolel,
sügisel äralend peamiselt oktoobris. Vähesel määral, kuid järjest
enam jäädakse ka meile talvituma, eriti mahedama talvega
rannikualadele. |
Toitumine |
Liigub metsa alumises rindes ja otsib
selgrootuid: putukaid ja nende vastseid, ämblikuid, hulkjalgseid,
maismaatigusid. Sügisel sööb ka marju ja seemneid. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa ehitab maapinna lähedale, kas
kännujuure vahele, murdunud puutüve alla või sageli lihtsalt
pinnasesüvendisse mõne suurema mätta varjus. Muneb mai alguses 5-7
muna, mida haub 13-14 päeva. Aastas on harilikult kaks kurna.
Pojad kasvavad pesas 12 päeva, seejärel on vanemate hoole all veel
kaks nädalat, sest pesahülgamisel ei oska nad veel üldse lennata.
Toitu toovad mõlemad vanemad üle 300 korra päevas.
Lennuvõimestuvad alates juunikuu algusest. |
Ohustatus ja
kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas
seisundis ja tõusva arvukusega. Looduslikeks vaenlasteks on
väikekiskjad, poegi söövad varesed ja oravad.
|