 |
 Punarinna laul
|
Punarind
Punarind on Eestis üks tavalisemaid
laululinde. Ta on väikest kasvu ja pruunikas lind, kellel on
roostepunane "pudipõll", mis katab kogu rinna, näo alapoole ja
lauba. Linnu alapool on hallikasvalge, jalad on peenikesed ja
suhteliselt pikad. Sugupooled on sarnased. Noorlinnud on esialgu
kogu sulestik pruun ja kirjatud väikeste kollakate tähnidega, kuid
juba mõne nädala möödudes näevad nemadki vanalindudega sarnased
välja.
Rahvasuus on punarinda kutsutud ka risulinnuks - tõenäoliselt tema elupaiga järgi. Nimelt tegutseb ta varjatult mitmesugustes tiheda alusmetsaga metsades, metsanoorendikes, puisniitudel, parkides ja kalmistutes, peitudes põõsastesse, võsasse või risuhunnikusse. Liikudes metsa alumises rindes otsib ta omale toiduks selgrootuid: mardikaid (kärsaklased, naksurlased ja nende vastsed, jooksiklased), liblikaröövikuid, lehevaablasi ja nende vastseid, lutikalisi, kahetiivalisi jt putukaid, ämblikuid, hulkjalgseid, maismaatigusid jne. Sügisel kuuluvad nende toidulauale ka marjad ja seemned.
Punarind pesitseb Euroopas, Lääne-Aasias ja üksikutes Põhja-Aafrika piirkondades. Kui Lääne- ja Lõuna-Euroopas tuntakse punarinda kui levinud talvise söögimaja külalist, siis levila põhja- ja idaosas on tegu rändlinnuga, kes talveks Vahemere äärde kolib. Kevadel saabuvad punarinnad meile märtsis või aprilli esimesel poolel, sügisel lendavad ära aga peamiselt oktoobris. Kuna talved muutuvad meilgi järjest pehmemaks, jääb üha enam isendeid ka meile talvituma, eriti rannikualadele, kus ilm on mahedam ja lumi pole nii paks.
Pesapaikadele saabuvad punarinnad
suhteliselt varakult - isaslinnud emastest varem, et hõivata omale
territoorium ja seda tulihingeliselt kaitsta. Laulmise ajaks
unustatakse nende muidu varjatud eluviis. Punarind on väga
intensiivne laulja, kes tavatseb seda teha mõnel kõrgemal ja
avatumal kohal. Laul võib kesta vahetpidamata pea terve päeva,
kuid laulmise kõrgpunkt on vahetult pärast päikesetõusu ja
-loojangut.
Pesa ehitab punarind maapinna lähedale, kas kännujuure vahele, murdunud puutüve alla või sageli lihtsalt pinnasesüvendisse mõne suurema mätta varjus. Pesaks on peentest oksaraagudest, puulehtedest, rohttaimedest ja samblast punutud kausike, mis on seest vooderdatud peenema rohu ja karvadega. Mai alguses muneb emaslind 5-7 muna, mida haub 13-14 päeva. Pojad kasvavad pesas 12 päeva, seejärel on vanemate hoole all veel kaks nädalat, sest pesahülgamisel ei oska nad veel üldse lennata. Toitu toovad mõlemad vanemad üle 300 korra päevas. Pojad lennuvõimestuvad alates juunikuu algusest. Aastas on harilikult kaks kurna.
Punarind ei ole looduskaitse all ja
rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis
oleva liigiga, kelle arvukus on tõusuteel. Looduslikeks
vaenlasteks on punarinnale väikekiskjad, poegadele ja munadele
on ohuks varesed ja oravad.