| Liiginimi eesti keeles | Rabapistrik |
| Liiginimi ladina keeles | Falco peregrinus Tunst. |
| Rahvapäraseid nimesid | Ei ole teada. |
| Kehamõõtmed | Varese suurune. Keha üldpikkus kuni 43 cm, tiiva pikkus isaslinnul 30...33 ja emaslinnul 35...38 cm. |
| Kehamass | Isastel 580...750 ja emastel 950...1100 grammi. |
| Levik | Veel selle sajandi keskpaigas oli laialt levinud kogu maailmas, praeguseks on aga arvukus langenud küllaltki kriitilisse seisu. Eestis nähtud vaid Läänemaa ja Alutaguse rabades. |
| Arvukus | Viimane kindel pesitsemine oli 1971. a. Läänemaal. Üksikuid isendeid on kohatud ka 90. aastatel. |
| Elupaik ja -viis | Eelistab suuri laukalisi rabasid. Jahiala on pesitsusalast enamasti lahus ja selleks võib olla ka mererannik, järved. |
| Ränne | Rabapistrik saabub meile märtsis, läbiränne kevadel aprillis. Sügisene läbiränne algab augustis ja viimased rabapistrikud lahkuvad meilt septembris. Harvadel juhtudel ka talvitub. |
| Toitumine | Saaki jälitab ja tabab ainult õhus. Esineb spetsialiseerumist kindlale saakobjektile, näiteks tuvidele, varestele, partidele. |
| Pesitsemine | Pesa paikneb lagerabas maapinnal, sageli mõnel laukasaarel. Pesitseda võib ka rabamändidel või rabade läheduses teiste suuremate lindude pesades, näiteks merikotka, kaljukotka ja ronga pesades. Täiskurn on pesas aprilli lõpul, mai algul. Kurnas on 2...4 heleda tausta ja punakaspruunide laikudega muna. |
| Areng | Pojad kooruvad mai lõpus ja lennuvõimestuvad juuli keskel. Pesakond võib koos püsida kuni augustini. |
| Koht ökosüsteemis | Looduslikke vaenlasi eriti ei ole. |
| Ohustatus ja kaitse | Tippkiskjana on ta ohustatud taimekaitsevahendite ja putukamürkide kasutamisest, samuti sobivate pesitsuspaikade kadumisest Rabapistrik kuulub looduskaitsealuste lindude I kategooriasse. |
|
|
|