Rabapistrik

Rabapistrik on varesest veidi suurem kontrastse sulestikuga röövlind. Pistriku kurgualune on valkjas, kõht, jalgade ülaosa ("püksid") ning saba alumine pool on triibulised. Taustavärvuseks on seal valge, mille peal on pruunidest ristvöötidest madrusesärki meenutav muster. Puguala võib olla ka kollaka tooniga. Rabapistriku ülapool on kas kiltkivihall või tumedam, kuni pruunini välja ning see sõltub linnu vanusest, noorlind on tumedam. Eriti kontrastne on pea, nokast alates on see tume, altpoolt aga sama värvi, mis kurgualunegi - valkjas. Silmast allapoole kulgeb lai tume pikivööt, mida nimetatakse haberibaks. Linnu nokk on must. Jookse on sulistunud vähem kui poole pikkuseni, keskvarvas jooksme pikkune või pikem. Saba on tipust ahenev.

Rabapistrik on üldiselt rändlind, kes saabub meile märtsi teisel poolel ning lahkub enamasti septembri teisel poolel. Mõnel harval juhtumil on nähtud rabapistrikku meil ka talvel, ent kas sellisel juhul on tegu meil ka suvel elanutega, seda ei teata. Rõngastusandmete kohaselt talvituvad meie pistrikud Edela-Euroopas.

Rabapistrik on meil väga haruldane lind. Veel käesoleva sajandi keskpaigas arvati teda olevat 40 paari, kuid kümmekond aastat hiljem algas rabapistriku arvukuse katastroofiline langus, seitsmekümnendatel tehtud vaatluste tulemusena arvati, et meil pesitseb vaid 5 paari. Selline tendents pole omane ainult Eestile, kogu Euroopas on linnu arvukus tohutult langenud.

Saaki jälitab ja tabab rabapistrik alati õhus, seega on tema saakobjektideks vaid linnud. Kui linde meil veel enam oli ja neid uurida sai, tehti kindlaks, et esineb ka toiduspetsialiste, kes toituvad näiteks vaid tuvidest, varestest või partidest.

Rabapistrik on looduskaitse all.