 |
|
|
Must-kärbsenäpi laul
Must-kärbsenäpp
Must-kärbsenäpp on väike kontrastse
mustriga linnuke, kes tegutseb igasugu puistutes. Isased on
musta-valge kirjud, emased aga ülapoolel pruunid ja alapoolel
määrdundvalge. Mõlemal sugupoolel on aga tiival valge laik, kuigi
emasel vähem ulatuslikult. Isaslinnul on veel lisaks valge laik
laubal, noka kohal.
Eestis on tegu üldlevinud haudelinnuga,
keda võib sageli kohata igasugustes metsades ja puistutes, juhul kui
neis leidub pesitsemiseks sobivaid õõnsusi. Must-kärbsenäpid asustavad
meelsasti ka pesakaste. Peamiselt tegutsevad nad puuvõrades, sööstes
oksalt lendu, et napsata mööda lendavaid putukaid. Erutuse korral teeb
kärbsenäpp kiireid kummardusi, mille juures langetab saba ja kehitab
tiibu. Sageli kaasneb sellega alarmeeriv häälitsus ja noka
naksutamine. Nagu nimigi ütleb, ongi tegu eelkõige putuktoidulise
linnuga, kuid sügiseti ei ütle nad ära ka marjadest.
Kevadel saabuvad must-kärbsenäpid aprillikuus, isaslinnud emastest veidi varem. Siis võib minna lahti agar võitlus pesakastide üle - selleks ajaks, kui kärbsenäpid saabuvad, on enamik pesakaste juba rasva- või sinitihaste poolt asustatud. Tugevamad suudavad pesad üle lüüa, aga paljud peavad ka tihastele alla vanduma. Väljavalitud või kätte võideldud pesaõõnsuse juures tervitab isaslind saabuvat emast erutatud lauluga ja näitab talle õõnsust. Kui emaslind on huvitatud, siis on ka pesakoht otsustatud. Õõnsus vooderdatakse kuivanud puulehtede ning väheste karvade ja sulgedega. Sinna muneb emane keskeltläbi 6 helesinist muna, mida haub 11-14 päeva. Poegade toitmisega tegelevad mõlemad vanemad, kuni nende lennuvõimestumiseni 11-14 päeva pärast. Juba augusti lõpus või septembri alguses asuvad must-kärbsenäpid sügisrändele. Talvitusalad asuvad Lääne-Aafrika savannimetsades.
Must-kärbsenäpp ei ole Eestis looduskaitse all, kuid arvukus on langemas. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga, aga maailma mastaabis on samuti täheldatud langevat arvukust. Looduslikeks vaenlasteks on kärbsenäpile röövlinnud ja väikekiskjad, konkurendiks teised suluspesitsejad. Inimmõjudest on ohuks kliimamuutustest tekkiv nihe: saakputukate tippaeg on järjest varem, aga kärbsenäpid selle võrra varem pesitsema ei naase.