| Liiginimi eesti
keeles |
Väike-kärbsenäpp |
| Liiginimi ladina
keeles |
Ficedula parva
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Väiketikk, pisikene
kärbsepüüdja |
| Suurus |
Keha pikkus 11-12 cm, tiibade siruulatus
18-21,5 cm, kaal 8-10 g. |
| Levik |
Levila hõlmab peamiselt Kesk- ja
Ida-Euroopat. Levila läänepiir jääb Saksamaale, lõunas ulatub
Kreekasse ja Kaukaasiasse. Idapiir jääb Uuralite juurde ja põhjapiir
Kesk-Soome. Talvitusalad paiknevad Pakistanis ja Indias. Eestis
levinud vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 40 000 - 60 000
haudepaari. |
| Elupaik ja -viis |
Eelistab vanu puutumatuid okas- ja
segametsi. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
Eestisse mai alguses, sügisränne toimub augusti teisel poolel ja
septembris.
|
| Toitumine |
Putuktoiduline lind,
kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed lendavad putukad. Sügise
poole võib toiduks kasutada ka marju. |
| Pesitsemine |
Isaslind alustab emaslinnu saabumise
järel mängulendu. Pesa ehitab emaslind üksi sobivasse puuõõnsusesse
või tüveharude vahele. Pesamaterjaliks põhiliselt sammal, aga ka
kuivad puulehed, kõrred ja taimevill. Juuni alguses muneb emaslind
5-6 valget, punapruunide tähnidega kirjatud muna, mida haub 11-13
päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.
Algul peituvad nad madalasse padrikusse, hiljem liiguvad vanemate
juhtimisel kaugemale. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitstavate liikide III
kategooriasse. Nii meil kui teistes arenenud metsamajandusega
riikides on põhiliseks ohuteguriks vanade looduslike puistute raie
ning eriti kuusikute raieringi lühendamine. Üldiselt on liik soodsas
seisundis nii meil kui ka globaalsete ohuhinnangute järgi. |