Väike-kärbsenäpp

Liiginimi eesti keeles Väike-kärbsenäpp
Liiginimi ladina keeles Ficedula parva
Rahvapäraseid nimesid Väiketikk, pisikene kärbsepüüdja
Suurus Keha pikkus 11-12 cm, tiibade siruulatus 18-21,5 cm, kaal 8-10 g.
Levik Levila hõlmab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopat. Levila läänepiir jääb Saksamaale, lõunas ulatub Kreekasse ja Kaukaasiasse. Idapiir jääb Uuralite juurde ja põhjapiir Kesk-Soome. Talvitusalad paiknevad Pakistanis ja Indias. Eestis levinud vastavalt sobiva pesitsusbiotoobi olemasolule.
Arvukus Eestis pesitseb 40 000 - 60 000 haudepaari.
Elupaik ja -viis Eelistab vanu puutumatuid okas- ja segametsi.
Ränne Rändlind. Saabub Eestisse mai alguses, sügisränne toimub augusti teisel poolel ja septembris.
Toitumine Putuktoiduline lind, kelle põhitoiduks on põhiliselt väikesed lendavad putukad. Sügise poole võib toiduks kasutada ka marju.
Pesitsemine Isaslind alustab emaslinnu saabumise järel mängulendu. Pesa ehitab emaslind üksi sobivasse puuõõnsusesse või tüveharude vahele. Pesamaterjaliks põhiliselt sammal, aga ka kuivad puulehed, kõrred ja taimevill. Juuni alguses muneb emaslind 5-6 valget, punapruunide tähnidega kirjatud muna, mida haub 11-13 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Algul peituvad nad madalasse padrikusse, hiljem liiguvad vanemate juhtimisel kaugemale.
Ohustatus ja kaitse Kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Nii meil kui teistes arenenud metsamajandusega riikides on põhiliseks ohuteguriks vanade looduslike puistute raie ning eriti kuusikute raieringi lühendamine. Üldiselt on liik soodsas seisundis nii meil kui ka globaalsete ohuhinnangute järgi.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri