 |
|
|
Väikse-kärbsenäpi laul
Väike-kärbsenäpp
Väike-kärbsenäpp, vana nimetusega väiketikk, on Eesti kärbsenäppidest väikseim. Isaslind meenutab välimuselt veidi punarinda - sulestik on ülapoolel pruun, alapoolel valkjas ja kurgualune oranžpunane. Emaslinnul oranž kurgualune puudub. Siiski on võimalik väike-kärbsenäppi punarinnast eristada saba abil, mis väike-kärbsenäpil on must ja tüviku pool külgedelt valgete laikudega.
Liigi levila hõlmab peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa okas- ja segametsi. Levila läänepiir jääb Saksamaale, lõunas ulatub Kreekasse ja Kaukaasiasse. Idapiir jääb Uuralite juurde ja põhjapiir Kesk-Soome. Väike-kärbsenäpp on rändlind ja tema talvitusalad on Euroopa linnu kohta väheke ebatraditsioonilised. Nimelt lendavad nad talvituma mitte Aafrikasse, vaid Pakistani ja Indiasse.
Elupaigana eelistavad väike-kärbsenäpid vanu puutumatuid okas- ja segametsi. Toiduks on neile peamiselt putukad. Nende tabamiseks teevad nad lühikesi sööstlende, aga võivad neid noppida ka okstelt ja lehtedelt. Peatumisel nõksutavad väike-kärbsenäpid tihti saba ja kehitavad tiibu.
Kevadel saabuvad väike-kärbsenäpid meile mai alguses. Isaslind alustab emaslinnu saabumise järel mängulendu. Väristavate tiivalöökidega lendab ta laperdaval lennul sirgjoones oksalt oksale ja puult puule ning häälitseb sisistavalt, misärel laseb emaslinnul pesakoha valida. Selleks lendab ta läbi kõik oksaaugud ja puukoore lõhed, lipsab neist sisse ja välja ning püüab emaslinnus nende vastu huvi äratada. Kui emaslind ei järgne, hakkab kõik otsast peale, kusjuures isaslind ajab vahel emaslindu puuvõrades taga. Pesa ehitab emaslind üksi sobivasse puuõõnsusesse või tüveharude vahele. Pesamaterjaliks on põhiliselt sammal, aga ka kuivad puulehed, kõrred ja taimevill. Juuni alguses muneb emaslind 5-6 valget, punapruunide tähnidega kirjatud muna, mida haub 11-13 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena. Algul peituvad nad madalasse padrikusse, kuid hiljem liiguvad vanemate juhtimisel kaugemale. Sügisränne algab juba augusti teisel poolel ja kestab veel septembriski.
Väike-kärbsenäpp kuulub III looduskaitsekategooriasse. Nii meil kui teistes arenenud metsamajandusega riikides on põhiliseks ohuteguriks vanade looduslike puistute raie ning eriti kuusikute raieringi lühendamine. Üldiselt on aga liik soodsas seisundis nii meil kui ka globaalsete ohuhinnangute järgi.