| Liiginimi eesti
keeles |
Metsvint |
| Liiginimi ladina
keeles |
Fringilla coelebs |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Vihmavint, kasevint,
viiksutaja, rüüts, metsavaht, metsvink |
| Suurus |
Kehapikkus 14-16 cm, tiibade siruulatus
24,5-28,5 cm, kaal 16-30 g. |
| Levik |
Pesitseb kogu Euroopas (v.a. Island) kuni
Baikali järveni Siberis. Lõunapoolsetel aladel kohtab liiki
pesitsejana ka Vahemere ääres, sh Põhja-Aafrikas. Uus-Meremaal elab
introdutseeritud populatsioon. |
| Arvukus |
Eesti arvukaim linnuliik. Meil pesitseb 1
600 000 - 2 000 000 haudepaari. Talvitub 2000-4000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Asustab kõige erinevamaid puistuid,
pesitsedes nii rabamännikutes ja jõgede luhtasid ümbritsevates
pajustikes kui ka suuremates metsamassiivides, linnaparkides ja
kalmistutel. Elutseb paarides, väljaspool pesitsusaega võib aga
moodustada suuri parvi. |
| Ränne |
Eestis peamiselt
rändlind, lääne ja lõuna pool hulgu- ja paigalind. Saabub märtsis
või aprilli alguses. Isaslinnud saabuvad emastest varem.
Sügisränne algab augusti lõpus, kestab oktoobri lõpuni. Väike osa
linde jääb meilegi talvituma. Ränne toimub põhiliselt päeval,
suurte parvedena. |
| Toitumine |
Pesitsusajal toitub putukatest, muul ajal
on peamiselt taimetoiduline. Sööb seemneid, kõrsi, pungi, marju. |
Pesitsemine ja
areng
|
Varem saabuvad isaslinnud hõivavad omale
territooriumi, mille piirid tähistatakse valju laulu saatel. Pesa
asukoha valib ja ehitab ainult emaslind. Isaslind saadab teda
sageli, enamasti aga on pidevalt tegevuses territooriumi valvamise
ja kaitsmisega. Üsna sageli jätab emaslind pesa ehitamise pooleli ja
alustab mõne meetri kaugusel uue pesa ehitamist. Pesa on poolkerajas
paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Mai alguses
muneb emaslind 3-6 sinakat või roosakat muna, mida haub 11-16 päeva.
Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad
pesast umbes kahenädalastena. Pärast pesast lahkumist tegutsevad
noored mõnda aega pesa lähimas ümbruses ja hoiduvad üksteise
lähedale, kuni neid veel toidetakse. Varsti alustavad aga hulguelu,
mille käigus moodustuvad rändeparved. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei ole looduskaitse
all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis
ja kasvava arvukusega. Looduslikeks vaenlasteks on väikekiskjad ja
röövlinnud.
|