You need Plug-In support

Metsvindi laul

 

Metsvint

Metsvint on kahtlemata Eesti arvukaim lind - neid pesitseb meil igal aastal kuni 2 miljonit paari ning vähe on puistuid, mis kevadel ei kajaks nende laulust. Suuruselt on metsvint nagu koduvarblane, kuid veidi saledam ja pikema sabaga. Tiival on valge kaksikvööt, samuti on valge sabaserv. Isaslinnud on emastest märksa värvilisemad - nende pea küljed ja rind on roostepunased, kiird ja kukal sinakashallid, selg punakaspruun. Emaslinnu ülapool on aga hallikasorehline, alapool hallikasvalge. Mõlemal sugupoolel on aga erksam hallikasroheline päranipuala.

Metsvindi kiiretempoline laul on lühike ja kergesti äratuntav - vanarahvas on seda tabavalt edasi andnud lausega "siit-siit-siit-siit metsast ei tohi võtta mitte üks pirrutikk!". Suvel ei puudu see laul üheski puistus. Metsvint kohaneb kergesti inimese liikumisega ja muutub küllaltki julgeks, otsides mõnikord teerajalt toitu vaid paari sammu kaugusel mööduvast inimesest. Peamiselt tegutsevad nad siiski puu otsas. Kui muidu on tegu peamiselt taimtoiduliste lindudega, kes söövad seemneid, kõrsi, pungi või marju, siis pesitsusajal saavad nad putukate söömisest lisaenergiat.

Nende levila hõlmab kogu Euroopat - lõuna- ja lääneosas on tegu hulgu- või paigalindudega, põhjapoolsemad isendid, sh enamus Eesti populatsioonist rändab talveks siiski pisut pehmema kliimaga aladele. Kevadel saabuvad metsvindid märtsis või aprilli alguses. Isaslinnud saabuvad emastest varem ja hõivavad omale territooriumi, mille piirid tähistatakse valju laulu abiga. Emaslinnu esmakordsel ilmumisel isaslinnu poolt hõivatud territooriumile võtab isaslind ta algul vastu agressiivse hoiakuga. Vahekord muutub aga kiiresti usaldavamaks ja isaslinnu rünnakud mänglevamaks. Umbes kuu aega pärast kohale jõudmist algab pesaehitus.

Pesa on poolkerajas paksuseinaline ehitis peamiselt samblast ja samblikust. Mai alguses muneb emaslind 3-6 sinakat või roosakat muna, mida haub 11-16 päeva. Pojad on pesahoidjad ja neid toidavad mõlemad vanalinnud, kuni nende pesast lahkumiseni umbes kahenädalaselt. Pärast pesast lahkumist tegutsevad noored mõnda aega pesa lähimas ümbruses ja hoiduvad üksteise lähedale, kuni neid veel toidetakse. Varsti alustavad aga hulguelu, mille käigus moodustuvad rändeparved. Sügisränne algab augusti lõpus ja kestab oktoobri lõpuni ning rännatakse põhimõttel "koos on julgem". Metsvintide hiigelparvedes võib vahel olla ka teisi vinte, näiteks esineb sageli segaparvesid koos põhjavintidega.