| Liiginimi eesti
keeles |
Lauk |
| Liiginimi ladina
keeles |
Fulica atra
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Rookana, järvekana,
vesikana |
| Suurus |
Kehapikkus 36-42 cm, tiibade siruulatus
70-80 cm. Kaal 600-1200 g. |
| Levik |
Lauk on levinud
Euraasia kesk- ja lõunaosas alates Lõuna-Soomest kuni
Lõuna-Indiani, samuti Aafrika põhjarannikul, Austraalias ja
Uus-Meremaal. Eestis arvukas läbirändaja ja tavaline haudelind.
|
| Arvukus |
Eestis pesitseb 1500-3000 haudepaari,
talvitub 50 - 2500 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Tegutseb
taimestikurikastel järvedel ja madalamatel merelahtedel, ka
suurematel jõgedel ja settetiikidel ning roostikes.
|
| Ränne |
Rändlind. Saabub märtsis-aprilli alguses,
lahkub novembis-detsembris. Augusti lõpus hakkab roostikurikastesse
lahtedesse ja suurematesse järvedesse kogunema hulgaliselt
läbirändajaid, nende arvukus saavutab maksimumi oktoobris, mil nt
Matsalus võib peatuda 20 000-30 000 lindu. Üksikud talvituvad. |
| Toitumine |
Kõigesööja, toitudes peamiselt
veetaimedest ja erinevast väiksemat sorti vees saada olevast
loomsest toidust. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa rajab madalasse vette või veekogu
vahetusse lähedusse ja see kujutab endast kuivanud taimevarte kuhja.
Pesa vooderdatakse märgade pilliroo- jt taimede lehtedega. Kuivanuna
muutub pesa siledaks ja läikivaks. Mais muneb emaslind 5-7 kollakat,
väikeste hallide täppidega muna, mida haub ligikaudu 22 päeva.
Pesahülgajad pojad on võimelised pesast lahkuma kohe pärast
kuivamist. Pojad lennuvõimestuvad juuli teisel poolel. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu Eestis
looduskaitse alla. Euroopas hinnatud ohulähedaseks liigiks.
Peamiseks ohuallikaks on veekogude reostumine.
|