Lauk

Liiginimi eesti keeles Lauk
Liiginimi ladina keeles Fulica atra
Rahvapäraseid nimesid Rookana, järvekana, vesikana
Suurus Kehapikkus 36-42 cm, tiibade siruulatus 70-80 cm. Kaal 600-1200 g.
Levik Lauk on levinud Euraasia kesk- ja lõunaosas alates Lõuna-Soomest kuni Lõuna-Indiani, samuti Aafrika põhjarannikul, Austraalias ja Uus-Meremaal. Eestis arvukas läbirändaja ja tavaline haudelind.
Arvukus Eestis pesitseb 1500-3000 haudepaari, talvitub 50 - 2500 isendit.
Elupaik ja -viis Tegutseb taimestikurikastel järvedel ja madalamatel merelahtedel, ka suurematel jõgedel ja settetiikidel ning roostikes.
Ränne Rändlind. Saabub märtsis-aprilli alguses, lahkub novembis-detsembris. Augusti lõpus hakkab roostikurikastesse lahtedesse ja suurematesse järvedesse kogunema hulgaliselt läbirändajaid, nende arvukus saavutab maksimumi oktoobris, mil nt Matsalus võib peatuda 20 000-30 000 lindu. Üksikud talvituvad.
Toitumine Kõigesööja, toitudes peamiselt veetaimedest ja erinevast väiksemat sorti vees saada olevast loomsest toidust.
Pesitsemine ja areng
Pesa rajab madalasse vette või veekogu vahetusse lähedusse ja see kujutab endast kuivanud taimevarte kuhja. Pesa vooderdatakse märgade pilliroo- jt taimede lehtedega. Kuivanuna muutub pesa siledaks ja läikivaks. Mais muneb emaslind 5-7 kollakat, väikeste hallide täppidega muna, mida haub ligikaudu 22 päeva. Pesahülgajad pojad on võimelised pesast lahkuma kohe pärast kuivamist. Pojad lennuvõimestuvad juuli teisel poolel.
Ohustatus ja kaitse Ei kuulu Eestis looduskaitse alla. Euroopas hinnatud ohulähedaseks liigiks. Peamiseks ohuallikaks on veekogude reostumine.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri