| Liiginimi eesti
keeles |
Tait |
| Liiginimi ladina
keeles |
Gallinula chloropus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
Mereteder, tiigikana |
| Suurus |
Kehapikkus 27-31 cm, tiibade siruulatus
50-55 cm, kaal 190-490 g. |
| Levik |
Levinud Euroopas, Lääne- ja Lõuna-Aasias
ning katkeliselt üle kogu Aafrika mandri, olenevalt sobiva
pesitsusbiotoobi olemasolust. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 500 - 1000 haudepaari. |
Elupaik
|
Eelistatud elupaigad
on eutroofsed rikkaliku taimestikuga veekogud: väikesed sisemaa
järved, tiigid (sh settetiigid), riimveelised rannikulahed ja
ranniku jäänukjärved.
|
| Ränne |
Ida-Euroopas ja
Lääne-Aasias rändlind, mujal paigalind. Eestisse saabub aprilli
lõpus-mai alguses, lahkub septembris-oktoobris.
|
| Toitumine |
Peaaegu eranditult selgrootud:
veeputukad, ämblikud, limused, keda nokib taimede veelähedastelt
osadelt. |
| Pesitsemine |
Pesa kujutab endast vee lähedal asuvat
põõsal, puul, kännutüükal, mättal või lihtsalt lamandunud roostiku
hunnikul olevat alust, mis moodustub veetaimedest ja värsketest
okstest. Emaslind muneb aprillis-mais 5-12 valget pruunitäpilist
muna. Haudumine kestab 19-22 päeva, haub valdavalt isaslind või siis
toidab isaslind emast haudumise ajal. Isane võtab enda peale ka
poegade toitmise juhul, kui emaslind pesitseb juunis-augustis veel
korra. Pojad on pesahülgajad ja hakkavad juba ühe päeva möödudes
ujuma ja sukelduma. Lennuvõime saavutavad nad u 35-päevaselt.
Esimese kurna pojad jäetakse varakult maha, kuid ööseks kogunetakse
veel kodupesale. Teise kurna eest hoolitsetakse kuni sügisese
äralennuni. |
| Ohustatus ja kaitse |
Kuulub kaitsealuste
liikide III kategooriasse ja on Eesti Punase nimestiku järgi
ohualdis. Globaalselt on liik soodsas seisundis ja stabiilse
arvukusega.
|