| Liiginimi eesti
keeles |
Tikutaja |
| Liiginimi ladina
keeles |
Gallinago gallinago
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Taevasokk, mögisega,
määgats, möhitaja, mäkataja, mõkitaja, mehutaja, mehitaja,
mõhutaja, sookits, taevajäär, jumalapäss, hirnatis, hoohirnutis,
metshobu, lahelehm, piksekits, tikutis |
| Suurus |
Kehapikkus 23-28 cm (sh nokk 7 cm),
tiibade siruulatus 39-45 cm, kaal 78-105 g. |
| Levik |
Pesitseb Põhja-Euraasias, talve veedab
lõunapoolsetest pesitsusaladest ekvaatorini. Euroopa ja Lääne-Aasia
populatsioon talvitub Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Edela-Aasias,
Põhja-Aafrikas ja Alam-Sahara piirkonnas Kongo ja Tansaaniani.
Eestis laialt levinud haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 15 000 - 25 000
haudepaari. |
Elupaik
|
Pesitseb erinevat tüüpi niisketel
avamaastikel, eelistades soid, luhtasid ja siirdesoosid, kuid ka
niisketel niitudel ja heinamaade vesisematel osadel.
Lemmikelupaigaks on mätlikud mülkad järvede abajates, kus saab
mätaste vahel toitu otsida, ise peaaegu nähtamatuks jäädes. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub märtsi teisel poolel või
aprillis ja lahkub augustist oktoobrini, läänesaartel novembrini.
Üksikud isendid (5-30) jäävad Lääne-Eestisse ka talvituma. |
| Toitumine |
Sööb usse, putukaid ja nende vastseid,
vähem taimede seemneid ja võrseid. |
| Pesitsemine |
Pesa ehitab kas mättale või rohu sisse.
Pesaks on lihtne kraabitud lohk, mis on seest rohukõrtega
vooderdatud. Maikuu esimesel poolel muneb emaslind 4 pruunikat
hallide ja pruunide laikudega muna, mida haub 18-22 päeva. Erinevalt
enamikest kahlajatest ei suuda tikutajatibud iseseisvalt toituda.
Koorunud poegade eest hoolitsevad mõlemad vanalinnud. Teist korda
pesitseb juunis, kui esimesed pojad on juba lennuvõimestunud. |
| Ohustatus ja kaitse |
Ei kuulu looduskaitse alla, kuid arvukus
on oluliselt langenud ja liik on Eesti Punase nimestiku järgi
hinnatud väljasuremisohus olevaks. Liiki ohustab elupaikade kadu
(peamiselt kuivendamise tõttu). Samuti on tegu jahilinnuga, keda
osades Euroopa riikides kütitakse massiliselt. |