Pasknäär

Pasknäär on umbes haki suurune, roosakas-hallikaspruuni põhivärvuse, valge päranipuala ja sabaalusega vareslane. Tiivanuki peal on helesinine, peene musta ja valge viiruline laik, mis sarnaneb Eesti lipuvärvidele. Peal on lai must haberiba, mis paikneb piki kurgualuse serva. Linnu kiird on valkjas ja mustade tähnidega. Nokk on vareslase kohta pigem lühike, see-eest must saba on pikk nagu harakal.

Pasknääre võib kohata pea kõikjal Euroopas, v.a Islandil ja Põhja-Skandinaavias. Samuti leidub neid Aasia segametsades, eelkõige Lõuna-Venemaal, kust nende levila ulatub itta Korea poolsaare ja Jaapanini välja. Eestis on tegu levinud haudelinnuga, kes elutseb igasugustes puistutes, kuid eelistab tihedamaid metsi, eriti kuuse-segametsi. Mitmel pool Euroopas on tegu ka tavaliste pargilindudega.

Peamiselt on pasknäärid paigalinnud ja seda kogu levila piires. Ka meile jääb enamus isendeid talvituma, kuid sõltuvalt ilmastikuoludest võib mingil määral siiski rännet esineda. Suuremad pasknääride liikumised on märgatavad augustist oktoobrini, mil Eestit läbivad ka põhja poolt tulevad linnud. Eriti intensiivne on ränne toiduvaestel aastatel. Tagasi saabuvad rändavad isendid märtsi lõpuks.

Segatoidulise linnuna sööb pasknäär mitmesugust toitu. Taimset toitu - tammetõrusid ja mitmesuguseid marju otsib ta peamiselt sügisel, eriti aga talvel. Tõrudest teeb ta ka omale talvevarusid, mis on mõnikord üsna suured - mõnes panipaigas võib neid olla lausa 4 kg. Osa peidetud tõrudest kaevab pasknäär lume alt välja, osa jääb aga kasutamata ja need lähevad kevadel idanema. Seega mängib pasknäär olulist rolli tammede levitajana. Kevadel ja suvel toitub ta peamiselt putukatest, sealhulgas kahjuritest, näiteks maipõrnikatest, siklastest ja kärsaklastest. Teisi loomi, näiteks mitmesuguseid pisinärilisi, väikesi linde ja nende mune, sisalikke ja konni, sööb juhuslikumalt.

Pasknäärid pesitsevad Eestis tavaliselt kuuskede otsas. Pesa ehitatakse kuni 10 m kõrgusele raskesti märgatavasse kohta. See on kujult üsna lame ja koosneb väljaspoolt oksaraagudest, seestpoolt aga samblast, rohujuurtest ja muust pehmemast materjalist. Emaslind muneb 5-7 hallikasrohelist, pruunikate tähnide ja laikudega muna, mida hauvad mõlemad vanalinnud kordamööda 16-17 päeva. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kolme nädala vanuselt. Siiski hoolitsevad vanalinnud poegade eest kuni sügise saabumiseni.