| Liiginimi eesti
keeles |
Järvekaur |
| Liiginimi ladina
keeles |
Gavia arctica
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
Kakerdaja, kakar,
kakker, kakerjas, kakrekas, kakerlane, kakara, kakardaja, kaul,
aur, kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg |
| Suurus
|
Kehapikkus 63-75 cm,
tiibade siruulatus 100-127 cm. Kaal 2 - 3,2 kg. |
| Levik
|
Levinud
põhjapoolkera arktilises ja boreaalses vöötmes, pesitsedes
Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra, metsatundra ning metsavööndi
veekogudel. Talvituvad parasvöötme meredel. Eesti alad jäävad
järvekauri pesitsus- ja talvitusala piirile. |
| Arvukus
|
Eestis pesitseb 2-5
paari, talvine arvukus on 50-350 isendit. Läbi rändab 3000-8000
isendit.
|
| Elupaik ja -viis
|
Suurtel ja sügavatel
järvedel, enamasti rabaveekogudel. Talved veedab merel. |
| Ränne
|
Rändlind. Talvitub
olenevalt pesitsuspaigast Kesk-Euroopas (ka Põhja- ja Läänemerel),
Mustal ja Kaspia merel. Eestis harilik läbirändaja: saabub aprilli
lõpus - mai alguses ja lahkub septembrist detsembrini. Rände
pikkus võib ulatuda 6000 kilomeetrini. |
| Toitumine
|
Peamiselt
kalatoiduline, kuid merel olles sööb lisaks vähilisi, usse ja
limuseid. |
| Pesitsemine ja
areng |
Peamiselt tundra- ja
taigavööndis, rabaveekogudel. Eelistab suuremaid, sügavaid ja
hästi taimestunud järvi. Taimedest ehitatud lameda kujuga pesa
rajatakse kaldale või järvesaartele, vahel ka tarnamätastele.
Mais-juunis muneb emaslind kaks muna, mida hauvad kordamööda
mõlemad vanalinnud 28-30 päeva. Pojad lennuvõimestuvad augusti
lõpus. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide II kategooriasse. Peamisteks ohuteguriteks on häirimine,
veekogude eutrofeerumine, soode kuivendamine ja turba
kaevandamine, küttimine ja kalapüük. Rahvusvaheliselt on järvekaur
soodsas seisundis, kuid arvukus on languses. |