Järvekaur

Järvekaur on ligikaudu hane suurune tumedat värvi lind, kelle selga kaunistavad iseloomulikud valged laigud. Äratuntav on ta veel odaja noka, pika ja jämeda kaela ning väga lühikese saba järgi. Lennus on talle iseloomulikud kitsa kujuga tiivad. Kuna ta järvekaldail iseloomulikult kohmakalt kõnnib, siis on vanarahvas talle pannud ka hulganisti nimesid, millest levinuim on kakerdaja. Välimusele ja muule iseloomulikule viitavad veel paljud teisedki nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne.

Kuigi ka ajalooliselt pole järvekaur Eestis kuigi arvukas pesitseja olnud, on praeguseks alles jäänud üksikud paarid. Tegu on põhjapoolsema levikuga liigiga, kes meelsamini pesitseb Euraasia ja Põhja-Ameerika tundra- ja metsatundra suurtel järvedel. Järvekaur on Eestis II kaitsekategooria liikide seas. Siin pesitsevate paaride hulka meil ilmselt tõsta ei õnnestu, sest asume nende pesitsusaegse levila lõunapiiril. See-eest on meil oluline roll pakkumaks neile turvalist teekonda rändel, sest Eestist rändab sügisel ja kevadel läbi kuni 8000 järvekauri. Talvitama lendab see lind väga erinevatesse paikadesse: meie piirkonna linnud näiteks Kesk-Euroopasse, Mustale merele ja Kaspia merele, osa jäävad aga Läänemerelegi. Eestis talvitub kuni 350 isendit. Järvekauri rännutee pikkus võib ulatuda kuni kuue tuhande kilomeetrini.

Toiduks on järvekauril mitmesugused kalad, mida otsides võib ta rabajärvedelt lennata isegi mõnekümne kilomeetri kaugusele mererannikule.