| Liiginimi eesti keeles | Sookurg |
| Liiginimi ladina keeles | Grus grus |
| Rahvapäraseid nimesid | Külvikurg, rukkikurg, rabakurg, metskurg, soopuhastaja, põllukurg, kesakurg, niidukurg, kurg, kaaga, kurluu. |
| Suurus | Kehapikkus 96-119 cm, tiibade siruulatus 180-222 cm. Kaal 4,1-6 kg. |
| Levik | Euroopas levinud eelkõige idas ja põhjas, Aasias idapiiriks Kesk-Siber ja lõunapiiriks Kesk-Aasia. Talvitusalad asuvad sõltuvalt pesitsusaladest Hispaanias, Türgis, Põhja- ja Ida-Aafrikas ning Põhja-Indias ja Kagu-hiinas. Eestis üldlevinud haudelind. |
| Arvukus | Eestis pesitseb 7000-8000 haudepaari. |
| Elupaik ja -viis | Puudub vaid suurtes metsamassiivides ja kultuurmaastikul, kus pesitsemiseks sobivad märgalad puuduvad. Leitud pesade koguarvult on esikohal madalsoo, millele järgnevad raba, märg mets ning sisemaa väikejärve elupaik. |
| Ränne | Kevadel saabub erandjuhtudel juba veebruari lõpul, peamiselt siiski märtsis-aprillis. Äralend algab augusti teisel poolel, kuid enamasti lahkuvad oktoobris. |
| Toitumine | Toit peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, seemned. Sööb ka väikseid loomi: konni, madusid, putukaid, pisinärilisi jms. |
| Pesitsemine | Tüüpiline pesakoht on vesine, kuid enamasti ilma sügavama avaveeta. Sageli paikneb pesa suhteliselt väikesel madalsool või taimestunud karjääris, samuti metsasisesel lodulombil, mille läbimõõt võib olla vaid paarkümmend meetrit. Ei ole osav ehitaja. Tihti vooderdab pinnalohu kuivade rohuliblede kihiga või kogub aluseks väikese oksa- või pilliroohunniku. Emaslind muneb aprilli lõpus kaks 150-200 g kaaluvat punakaspruuni, mõnikord rohekaspruuni roostevärvi laikudega muna, mida mõlemad vanemad hauvad kordamööda kuni poegade koorumiseni. Pesahülgajatest pojad kooruvad mai lõpus või juunis ning lennuvõimestuvad juuli lõpus. |
| Ohustatus ja kaitse | Kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Kogu levila on peamisteks ohtudeks elupaikade hävimine, pesitsusaegsed häiringud ning põudad ja illegaalne jaht. |