You need Plug-In support

Sookure hüüd

 

Sookurg

Sookurg on suur, väga pikkade jalgade ja pika saleda kaelaga kurglane. Linnu sulestik on enamjaolt hele-sinakashall, kuid enamik pesitsevaid linde omandab haudeajal sooveega kokku puutudes roostepruuni selja. Linnu pea ja kaela ülaosa on must-valged, kukal ja kiiru tagaosa punased. Osa tiivasulgedest on ülimalt kohevad ja jätavad sassis mulje. Lennus on sookurg ära tuntav pikkade ristkülikukujuliste tiibade järgi, mille otsad on sügavalt "sõrmelised". Lennupildis võib ta olla sarnane hallhaigruga, kuid viimase kael on lennus kõverdunud, samas kui sookurel on see pikalt ette sirutatud.

Viimastel aastakümnetel on sookure arvukus Eestis märgatavalt tõusnud, mistõttu on mitmekesistunud ka nende elupaigad. Siiski vajavad nad pesitsemiseks märgalasid. Leitud pesade koguarvult on esikohal madalsood, sellele järgnevad rabad, märjad metsad ning sisemaa väikejärvede ümbrus. Täielikult puudub sookurg vaid suurtes metsamassiivides ja sellisel kultuurmaastikul, kus märgu alasid pole.

Rändlinnuna saabuvad sookured väga vara - erandjuhtudel juba veebruari lõpus, kuid peamiselt siiski märtsis-aprillis. Nende valjuhäälset paarishüüdu võib kuulda juba märtsi alguses. Enne pesitsemist toimuvad pulmatantsud. Sookurgede pulmarituaalide juurde käib kaela painutamine seljale ning kõrvulukustav duett. Nende tüüpiline pesakoht on vesine, kuid enamasti ilma sügavama avaveeta. Sageli paikneb pesa suhteliselt väikesel madalsool või taimestunud karjääris, samuti metsasisesel lodulombil, mille läbimõõt võib olla vaid paarkümmend meetrit. Pesa vooderdatakse pinnalohu kuivade rohuliblede kihiga või siis paneb lind aluseks väikese oksa- või pilliroohunniku. Emaslind muneb aprilli lõpus kaks 150-200 g kaaluvat punakaspruuni, mõnikord rohekaspruuni roostevärvi laikudega muna, mida mõlemad vanemad hauvad kordamööda kuni poegade koorumiseni. Pesahülgajatest pojad kooruvad mai lõpus või juunis ning suudavad lennata juba juuli lõpus. Isegi lennuvõimelistunult lahkuvad pojad päeval küll mujale toitu otsima, kuid õhtul tulevad pesapaigale ööbima.

Kurgede äralend ja läbiränne algab augusti teisel poolel, septembris lisanduvad läbirändel ka põhjapoolsemad asurkonnad. Sel ajal võib põldudel näha suuri sookurgede rändeparvi. Üks tähtsamaid kurgede rändepeatuspaiku asub Matsalus, kus mõnel õhtul võib lahel ööbivate lindude arv küündida 20 000-ni.

Sookurg kuulub kaitstavate linnuliikide III kategooriasse. Kogu levila ulatuses peetakse peamisteks ohtudeks elupaikade hävimist või kvaliteedi langust, pesitsusaegset häirimist ning põudasid ning illegaalset jahti. Eestis on olulisemad ohufaktorid suurenev pesitsusaegne häirimine ning kurnade ja poegade röövlus väikekiskjate, röövlindude ja metssigade poolt nende kõrge arvukuse tõttu. Kliima soojenedes ei ole välistatud ka pesitsemiseks sobivate märgalade hulga vähenemine ja kvaliteedi langus.