Käosulane

Liiginimi eesti keeles Käosulane
Liiginimi ladina keeles Hippolais icterina
Rahvapäraseid nimesid Ööbikuköster, jõhvilind, heinaniitja
Suurus Kehapikkus 12-13,5 cm, tiibade siruulatus ~22 cm, kaal 11-15 g.
Levik Pesitseb valdavalt Euroopas, kus tema levikuala ulatub Kirde-Prantsusmaast Skandinaavia ja Musta mereni. Aasias jätkub levik Obi jõeni idas. Talvitusalad asuvad Lõuna-Aafrikas. Eestis üldlevinud liik.
Arvukus Eestis pesitseb 150 000 - 200 000 paari.
Elupaik ja -viis Eelistab pesitsemiseks lehtmetsi, puutukki, puisniite, aedu ja parke, kuid esineb ka segametsades ja kuivades männikutes. Päevase eluviisiga.
Ränne Rändlind. Saabub Eestisse tavaliselt maikuu jooksul ja lahkub augusti lõpus-septembris. Talvitusalad asuvad troopilises Aafrikas, peamiselt ekvaatorist lõuna pool, kuhu linnud rändavad Itaalia ja Balkani poolsaare kaudu.
Toitumine Putuktoiduline. Mitmesuguseid putukaid, peamiselt kahetiivalisi, aga ka liblikaid ja nende röövikuid, hangib puude võrast. Suve lõpus võib ka marjadest toituda.
Pesitsemine ja areng
Olenevalt elupaigast ehitatakse pesa kas okas- või lehtpuule kuni 8 m kõrgusele maapinnast. Pesapaiga valib isaslind, pesa ehitavad mõlemad vanalinnud. Pesa koosneb kuivadest rohukõrtest, lehetükikestest, taimevillast ja ämblikuvõrgust ning on väljastpoolt tihti kaetud kasetohu valgete helvestega. Emaslind muneb mai lõpul või juunis 4-6 heleroosat mustade täppidega muna, mida haub 11-14 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud. Pojad on pesahoidjad ja lahkuvad pesast kahenädalastena.
Ohustatus ja kaitse Ei ole looduskaitse all. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis, kuid langeva arvukusega.

 

Loe lühiteksti ja vaata pilti!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik
2. Otsi liiginime järgi:
3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri