| Liiginimi eesti
keeles |
Väänkael |
| Liiginimi ladina
keeles |
Jynx torquilla
|
| Rahvapäraseid
nimesid |
väändkael, väätkael,
peebilind, kaeratee, külvipeet, külvikull, kaerakülvaja,
kaera-Peep, kaera-Peeter, kaera-Peedu, põudlane, piibutaja,
piibitajalind, kaerapii, palunõid, tiiutaja, peebutsirk, peep,
teelind, piitaja, liiplind, kuigutaja, kaerakäik, seemnelind,
künnilind, kahjurähn, kahjukuulutaja, surmakägu. |
| Suurus |
Kehapikkus 16-18 cm, tiibade siruulatus
25-27 cm, kaal 32-43 g. |
| Levik |
Pesitseb Euroopas, Põhja- ja
Kesk-Aasias ning Loode-Aafrikas. Talvitumas käivad Kesk-Aafrikas
ning Lõuna-Aasias. Eestis üldlevinud väikesearvuline haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 5 000-10 000
haudepaari. |
Elupaik
|
Pesitseb puistutega (viljapuuaiad,
pargid, lehtpuusalud, puiesteed jne) kuultuurmaastikul ja
hõredates lehtmetsades. |
| Ränne |
Rändlind. Saabub
aprillis-mais, lahkub augustis-septembris.
|
| Toitumine |
Lemmiktoiduks on sipelgad, korjab neid
nii maapinnalt kui puudelt. |
| Pesitsemine |
Erinevalt teistest rähnidest ise omale
pesa ei toksi, vaid kasutab teiste lindude poolt loodud või
looduslikke õõnsusi. Mai lõpus või juunis muneb emaslind 7-10
muna, mida mõlemad linnud vaheldumisi 11-19 päeva hauvad. Pojad
lennuvõimestuvad ja lahkuvad pesast 18-22 päeva pärast. |
| Ohustatus ja
kaitse |
Kuulub kaitstavate
liikide III kategooriasse. On Eestis soodsas seisundis ja
arvukus püsib stabiilsena. Ohuteguriteks on põllumajanduse
intensiivistumine, sh pestitsiidide kasutus, ja kliimamuutused.
|