Kalakajakas

You need Plug-In support

Kalakajaka hääl

 

Kalakajakas

Kalakajakas on on kollase noka ja jalgadega arvukas merelind, kes on äravahetamiseni sarnane hõbekajakaga. Kalakajakas on aga viimasest palju väiksem, olles ise umbes varese mõõtu. Samuti on kalakajaka nokk üleni kollane, hõbekajakal on nokal aga lisaks punane tähn.

Sageli tegutsevad kalakajakad sadamate läheduses ja kui mõni laev välja sõidab, siis asub osa linde seda saatma. Seetõttu on neid peetud headeks tormiennustajateks meremeestele.

Ehkki kalakajakas on peamiselt rannikute lind, võib teda kohata ka sisevetel - suurematel järvedel ja rabalaugastel. Harilikult asub koloonias koos suur hulk pesasid, aga mõned paarid pesitsevad ka üksikult. Kevadel saabuvad kalakajakad märtsi teisel poolel ning hõivavad koheselt territooriumi, mida kaitsevad agressiivselt teiste eest. Seoses sellise salgalise eluviisiga on neil välja kujunenud oma suhtluskeel. Selleks on väga palju erinevaid poose ja häälitsusi: ähvardus, hirm, nokkimine, näugumine, alistumine, toidumangumine, häiresignaalid jne. Kalakajakate paarid võivad koos püsida väga pikka aega, vahel isegi kuni surmani. Need linnud, kes juba kord täiskasvanuks on saanud, võivad elada suhteliselt pikka aega - kalakajakate vanuserekordid ulatuvad 30 ja rohkema aastani. Tee täiskasvanuks saamiseni on aga täis ohte. Üle poole tibudest hukkub enne lennuvõimestumist, sest satuvad pesaröövlite noosiks. Kalakajakate pesi rüüstavad peamiselt suuremad ja tugevamad kajakad, eriti hõbekajakas, aga ka rebased või kährikud.

Lisaks eelnevale piiravad hõbekajakad kalakajakatel ka pesakoha valikut. Pisikesel merelaiul on eelis neil lindudel, kes ehitavad pesa keskossa, kõrgemale ja rohtukasvanud kohale. Kunagised kalakajaka lemmikkohad on tänapäeval aga pahatihti hõivatud hõbekajakate poolt ning kalakajakatele jäävad avatud madalad rannaosad, kust tormivesi pesad kergesti minema uhub.

Pesa koosneb vetikatest, kõrtest, okstest, samblast, väikestest puujuurtest ja kõigest muust pesitsusterritooriumil leiduvast. Mai alguses muneb emaslind kolm muna, mida haub 25-26 päeva. Koorunud pojad lahkuvad pesast juba 3-5 päeva möödudes ning hakkavad usinasti vanemate silma all mööda oma territooriumi ringi jooksma. Oma maa-alale on pesakond truu veel mõnda aega pärast noorte lennuvõimestumist umbes ühe kuu vanusena.

Septembrist novembrini kestab sügisene (läbi)ränne, mille jooksul kalakajakad lendavad talvitusaladele Lääne-Euroopasse, Vahemere ja Kaspia mere äärde. Samas jääb järjest rohkem kalakajakaid talvituma ka Läänemerele, sest aina rohkematel talvedel on meri jäävaba.

Kalakajakas ei kuulu Eestis looduskaitse alla ning rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on ta soodsas seisundis.

 

Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri