Merikajakas

Liiginimi eesti keeles	Merikajakas
Liiginimi ladina keeles	Larus marinus
Rahvapäraseid nimesid	Suur kull, kala-, räime-, riida-, siia-, loukskull, kalakotkas, auli-, klou-, krou-, hülgekajakas, klou, lorv
Suurus	Kehapikkus 61-74 cm, tiibade siruulatus 144-166 cm. Kaal 1,2-1,8 kg.
Levik	Atlandi ookeani põhjaosa ja sellega ühenduses olevate merede rannikutel ja saartel. Eestis tavaline, kuid võrdlemisi väikesearvuline liik. Lääne- ja Põhja-Eesti rannikul, avamere laidudel.
Arvukus	Eestis pesitseb 1000-1500 haudepaari. Talvine arvukus 500-1000 isendit.
Elupaik ja -viis	Üksnes merel, sisemaal ei leidu. Alati leidub merikajakaid suurte linnade sadamates, kust nad koos väiksemate kajakatega laevu saatma lendavad. Pesitseb peamiselt väikestel, rannikust kaugemal asuvatel meresaartel, vähesel määral kõrgetel mererannikutel ja rannikulähedastel suurtel rändrahnudel, mõnikord ka rannikulõugastel.
Ränne	Kevadel saabuvad oma pesitsuspaikadele märtsikuu jooksul, lahkuvad enamasti novembri lõpus või detsembri alguses. 500-1000 merikajakat jääb Eestisse talvituma. Talve veedavad nad jäävabadel rannikutel ja sadamates.
Toitumine	Kõigesööja (sh linnumunad ja -pojad, raiped), põhitoiduks siiski kalad.
Pesitsemine ja areng	Pesa teeb tavaliselt saare rannavööndisse mõne kivi äärde, eriti meeldivad talle saarte pikalt merre ulatuvad sääred. Sobivalt kivisel, vähese taimestikuga saarel võivad kolooniad võrdlemisi suured olla. Pesa on kogukas oksaraagudest, taimedest ja vetikatest kuhi, mis seestpoolt on sulgedega vooderdatud. Aprilli lõpus muneb emaslind 2-3 muna. Haudumist alustatakse peale esimese muna munemist, hauvad mõlemad vanemad 26-30 päeva. Pojad kooruvad erineval ajal, neid toidavad mõlemad vanalinnud. Poolekuuselt tekib poegadele korralikum sulgkate ja lendamist õpivad nad 1,5-2 kuu vanuselt. Oma perekonda hakkavad noored merikajakad looma kolmandal eluaastal.
Ohustatus ja kaitse	Ei kuulu kaitstavate liikide hulka. Suurimaks ohuks on pesade ja poegade uppumine üha sagedasemaks muutuvates tormides. Rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on liik soodsas seisundis.