| Liiginimi eesti
keeles |
Naerukajakas |
| Liiginimi ladina
keeles |
Larus ridibundus |
| Rahvapäraseid
nimesid |
kärrkajakas, kärv, kärtskajakas,
kärukajakas, kärikajakas, närukajakas, näru, niru, järverääk |
| Suurus |
Kehapikkus 35-39 cm, tiibade siruulatus
86-99 cm, kaal 205-340 g. |
| Levik |
Levinud Kagu-Gröönimaast Kamtšatka
poolsaareni Siberis ja Põhja-Hiinas. Suuremas osas areaalist
rändlind. Baltimaades pesitsevad naerukajakad talvitavad peamiselt
Madalmaades, aga ka Saksamaal ja Inglismaal. Eestis tavaline
haudelind. |
| Arvukus |
Eestis pesitseb 25 000 - 35 000
haudepaari. Talvitub 500-3000 isendit. |
| Elupaik ja -viis |
Eestis peamiselt
koloniaalne. Asustab meresaari ja rannikuroostikke, aga võib
pesitsemas leida ka siseveekogudel, nt rabajärved või poldrialad.
Järjest rohkem elutsevad ka linnas.
|
| Ränne |
Enamus linde saabuvad märtsikuu jooksul.
Sügisränne algab noorlindude lahkumisega juulis ja kestab septembri
lõpuni. Viimased lahkuvad detsembri alguses, aga väike osa jääb
lahtistele veekogudele talvituma. |
| Toitumine |
Toitub maast, veest ja õhust püütud
pisikestest loomadest - putukatest, nende vastsetest, tigudest,
vihmaussidest, hiirtest ja konnadest. Sügisel võivad süüa ka
seemneid, tammetõrusid ja marju. Linnades võivad toituda jäätmetest. |
Pesitsemine ja
areng
|
Pesa ehitavad mereranna, järve või jõe
kaldale, see kujutab endast kuivade kõrte kuhjatist mõnel
mättal. Aprilli lõpul või mais muneb emaslind 3 (harvem 2 või
4) muna. Haudumine kestab 23-26 päeva ning selles osalevad mõlemad
vanemad. Poegi toidetakse 4-5 korda päevas 34-36 päeva. Koorunud
pojad suudavad püsti seista juba 12-16 tunni möödudes. 10 päeva
vanustena hülgavad nad pesa ja kolivad tiheda taimestiku varju, ligi
paarikümne päeva vanustena uitavad juba iseseisvalt ringi.
Lennuvõimelised on pojad nelja-viie nädalaga, iseseisvuvad kuu
vanustena. |
| Ohustatus ja kaitse |
Looduskaitse alla ei kuulu.Täiskasvanud
lindudel olulisi vaenlasi pole, küll aga esineb pesade kahjustamist
näiteks teiste kajakaliikide poolt. Rahvusvaheliste ohuhinnangute
järgi on liik soodsas seisundis. |