Naerukajakas

You need Plug-In support

Naerukajaka hääl

 

Naerukajakas

Naerukajakas on väiksemat sorti kajakas, kes üldsulestikult on halli-valge kirju. Vanalinnud on suvel tumepruuni pea ning tumepunase noka ja jalgadega. Linnu pea on suhteliselt väike, kael pikk, saba lühike ja tiivad teravatipulised. Tema nimi tuleb iseloomulikust naeru meenutavast häälest.

Need linnud on levinud Gröönimaast Kamtšatka poolsaareni Siberis ja Põhja-Hiinas. Suuremal osal oma levilast on tegu rändlinnuga - meil pesitsevad isendid lendavad talvituma Madalmaadesse või Briti saartele, kuid võivad talvel toituda ka Atlandi ookeanil. Naerukajakaid võib suvisel ajal kohata kõikjal üle Eesti - nii jõgedel, järvedel kui ka mererandadel. Järjest enam kolivad naerukajakad ka linnade lähedusse - eriti kevadel, sest nad saabuvad sageli enne, kui pesapaikade juures jää veekogudelt ära sulab, seega tuleb linnadest leitav lisatoit kasuks. Loodusmaastikul toituvad nad siiski erinevatest pisikestest loomadest, keda püüavad nii maast, õhust kui veest. Need võivad olla näiteks putukad ja nende vastsed, teod, vihmaussid, hiired või konnad. Sügisel võivad nad süüa ka seemneid, tammetõrusid ja marju.

Pesitseda eelistavad naerukajakad koloniaalselt, asustades meelsasti meresaari ja rannikuroostikke. Samas võib neid pesitsemas leida ka siseveekogudel, olgu nendeks siis rabajärved või poldrialad. Pesa ehitatakse veekogu kaldale ja see kujutab endast kuivade kõrte kuhjatist mätta otsas. Aprilli lõpus või mais muneb emaslind 3 (harvem 2 või 4) muna. Haudumine kestab 23-26 päeva ning selles osalevad mõlemad vanemad. Poegi toidetakse 4-5 korda päevas 34-36 päeva. Koorunud pojad suudavad püsti seista juba 12-16 tunni möödudes. 10 päeva vanustena hülgavad nad pesa ja kolivad tiheda taimestiku varju ning ligi paarikümne päeva vanustena uitavad juba iseseisvalt ringi. Lennuvõimelised on pojad nelja-viie nädala pärast. Noorlinnud lahkuvad talvitusaladele juba juulis, ülejäänud lindude peamine ränne kestab septembri lõpuni. Päris viimased lahkuvad detsembri alguses, kuid väike osa lindudest võib meile ka talvituma jääda, kui leidub lahtist vett. Kevadel saabuvad esimesed naerukajakad juba veebruaris, enamus siiski märtsikuu jooksul.

Naerukajakas ei kuulu looduskaitse alla ning rahvusvaheliste ohuhinnangute järgi on tegu soodsas seisundis oleva liigiga. Olulisi looduslikke vaenlasi täiskasvanud lindudel pole, küll aga esineb pesade kahjustamist teiste kajakaliikide poolt.


Loe täiendavat infot!
1. Eesti lindude süstemaatiline nimestik

2. Otsi liiginime järgi:

3. Siinkäsitletavate lindude liiginimekiri